Fondijuhid: igaüks vastutab oma pensioni eest ennekõike ise
Kolmandal Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS koostöös korraldatud ümarlauadebatil osalesid kõigi teise samba pensionifondide pakkujate juhid. Vestlusringis osalenud olid ühisel meelel, et pensionipõlve kindlustamine sõltub ennekõike inimesest endast ja alles seejärel riigi, tööandja ja pankade poolt astutavatest sammudest. “Inimene on täna endale ise pensionimaksja, maksame endile ette,” sõnas SEBi Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst. “Riik saaks aidata näiteks sel moel, kui muudaks teise samba fondid paindlikumaks, nii et inimesed saaksid ise osamakset suurendada või tööandajad teise sambasse sissemakseid teha,” pakkus Swedbanki Investeerimisfondide esindaja Loit Linnupõld.
Teemaks tõusis ka tootlus ja see, kas tegu peaks olema pensionifondi valikul peamise kriteeriumiga. Andres Viisemann LHV-pangast kinnitas, et see peaks olema esmane valiku alus. Danske Capitali pensionifondide juht Silja Saar aga kinnitas, et tootluse kõrval tuleks samavõrra vaadata ka fondi riskisust. “Pensionisäästude puhul on tegemist pikaajalise rahakogumisega ning suuremat tootlust on võimalik saavutada vaid suuremaid riske võttes,” kinnitas ka Nordea Pensions Estonia juht Angelika Tagel.
SEBi Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst lisas, et pensionikogujatel tuleks õppida tegema vahet riskantsetel ja vähem riskantsetel fondidel. “Täna oleme kümne aastaga kogunud teise sambasse kuus protsenti, see on vaid väike hulk inimeste pensionipõlve kindlustatusest. Inimeste teadlikkus peab tõusma ja selle eest tuleb seista nii riigil kui ka teenusepakkujatel,” kinnitas Holst. Ühiselt rõhutati finantshariduse andmise tähtsust koolides, et noortel, kes pensionifondi valima hakkavad, oleks algteadmine ja oskus võrrelda pakutavaid fonde adekvaatselt. Loit Linnupõllu sõnul peaksid noored investeerima pigem riskantsematesse fondidesse ning mitte laskma endale pensionifondi loosida.
Kõik vestlusringil osalenud nõustusid, et Eesti pensionisüsteemis tuleks edaspidi pensionivara praegusest rohkem koguda, et tagada tulevastele pensionäridele piisav sissetulek. Holsti sõnul on seni laiemalt lahti mõtestamata, kui palju on ühiskond nõus maksma, et pensionile minejate kindlustatuse tase küüniks Euroopa tavapärasele tasemele. Fondijuhtide kinnitusel peaks see tase jääma 65–70 protsendi juurde viimasest palgast. Eesti praeguse süsteemi parandamiseks tuleks teise pensionisambasse mineva makse määra tõsta seega püsivalt üheksale protsendile palgast, nenditi ühiselt.
“Teise sambasse kogutav kuus protsenti tagab inimesele pensionipõlveks keskmiselt vaid kaks aastapalka. Vajadus on aga kordi suurem, seetõttu tuleb üha rohkem mõelda kolmanda samba ehk vabatahtliku pensionifondi kogumise peale,” kinnitas ERGO fondijuht Madis Reinumägi.
Olulist rolli pensionipõlve kindlustamisel nägid fondijuhid ka tööandjatel. “Näiteks Soomes on aastaid võrreldes Eesti kuue protsendiga kogutud teise sambasse palgast 22 protsenti. See on valdavalt tööandjapension,” kinnitas Tagel. Kolmandasse sambasse kogumise võimalus on Eestis olemas olnud kolmandiku võrra kauem kui kogumispensioni teine sammas. Sellest hoolimata on kolmandasse sambasse kogunenud vaid veidi enam kui kaheksandik teise sambasse kogunenud raha mahust.
Aruteluringis osalesid Indrek Holst SEB pangast, Loit Linnupõld Swedbankist, Angelika Tagel Nordea Pangast, Silja Saar Danske Capitalist, Andres Viisemann LHV Pangast ja Madis Reinumägi ERGO kindlustusest.
