Fondijuht: majanduse olukorra halvenedes võtab sambast raha tarbimisse rohkem inimesi kui 11 protsenti
Kahtlustan ka, et eelkõige kipuvad raha tarbimisse võtma inimesed, kellel seda kõige enam vaja on, mis ilmselt üsna suures mahus hõlmabki siis tarbimislaenudega hädas olevad inimesi, lausus LHV varahalduse tegevjuht Vahur Vallistu kommenteerides Eesti Kindlustusseltside Liidu tellitud teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemise uuringu tulemusi. Seal selgus, et 11 protsenti võtaks raha laenude teenindamiseks ja jooksvate kulutuste katmiseks.
„Eks nii Bigbanki juht kui ka hiljuti Indrek Neivelt on ju öelnud, et tarbimislaenude tagastamine on just see õige otstarve pensionisäästudele,“ märkis ta. „Võttes aga arvesse, et enamasti on tarbimislaenude pakkujate klientuur kattuv ning enamuses keskendutakse püsiklientidele, oleks võlakoormuse vähendamine ilmselt eelkõige ajutist laadi.“
Praegune 11% võib muidugi ka märgatavalt tõusta, kui Eesti majanduse ja tööjõuturu olukord peaks halvenema, arvas ta.
„Hetkel nii tööhõive kui ka palgatase rekordtasemetel, tööpuuduse kasvades on aga üsna tõenäoline, et raha välja võtvaid inimesi saab olema rohkem,“ lausus ta. „Heaks näiteks siin kolmas sammas, kus majanduskriisi jooksul võttis raha välja pea 20% kogujatest. Seda hoolimata asjaolust, et kolmandasse sambasse koguja kipub olema keskmisest inimesest finantsiliselt paremini kindlustatud.“
Investeerimiskonto huviliste osakaal sõltub suuresti sellest, millistel tingimustel see variant lõpuks luuakse. Milline on maksumäär, kas ka sealt saab raha kohe kätte, kas riik jätkab 4% kandmist investeerimiskontole või suunatakse see esimesse sambasse.
Küsitletutest 13 protsenti plaanib kanda raha investeerimiskontole ja ise investeerida. 16 protsenti võtaks üldse raha välja eesmärgiga seda raha ise väljaspool investeerimiskontot investeerida.
„Siin poliitikute vastused olnud erinevad ja vastandlikud,“ märkis ta. „Igal juhul aga tundub number optimistlik ja veidi ka hirmutav – hetkel on Eestis suurusjärgus 30 000 investorit. Raske uskuda, et 290 000 Eesti inimest hakkavad võimaluse avanedes investeerima või et seejuures teeks suur enamus kaalutletud, kulusid ja riske arvestavaid otsuseid.“
LHV-l on pensionifondides piisavalt likviidseid varasid, mida saab turutingimustel kiiresti müüa, varade maht kasvab ka muudatuste jõustumiseni ilmselt veelgi. Küll aga seab see kahtlemata piiranguid edasistele investeeringutele – olukorras, kus välja mineva vara hulka on väga raske eelnevalt hinnata, peab paratamatult olema börsiväliste investeeringute tegemisel konservatiivsemad.
