Tippjuhi palkamine on omaniku ülesanne. Omaniku tahet väljendab tavaliselt nõukogu, kes seab lähteülesande, mis kirjeldab omaniku ootust. Erasektoris, käivad asjad tavaliselt nii, et - ettevõtte omanikud, seavad tavapäraselt kaks peamist  eesmärki - kasumi ja ettevõtte arengu. Tark omanik, enne kui ta sihtotsinguettevõtte/head-hunter'i poole pöördub, sõnastab enda jaoks oodatava lisaväärtuse, mida uus juht peaks tema ettevõtte tulevikku silmas pidades kaasa tooma. Kas ootus on viia ettevõtte täiesti uuele tasemele, saneerida, ehitada üles uued süsteemid, korraldada ümber protsessid ja värskendada meeskonda või leida hoopis uued turud, ärisuunad või tegevusvaldkond?

Mõte, mis omaniku peas liigub, on ikkagi seotud raha, äri jätkusuutlikkusega ning arenguga. Reeglina värvatakse talendikas juht mingisugust muutust läbi viima ja midagi ära tegema - pole kuulnud, et ettevõtte omanik tuleb sooviga leida juht „kes hoiaks asju nii nagu on ja ei muudaks midagi". Vähetähtis ei ole ka omaniku tahe ja valmisolek võimaldada uuele juhile vabadus. Kui omanik sekkub tegevjuhtimisse, siis sellest üldjuhul head koostöösuhet ei sünni.

Uus normaalsus

Juhi värbamisel ei saa otsustavaks ainult kriteerium valdkonna kogemuse olemasolust. Omanik ostab juhi näol kindlasti teatud kogemust, liidriomadusi ja teadmisi, kuid mitte ainult. Oodatakse loovust ja julgust asju teistmoodi teha ning initsiatiivi, et tulemusi saavutada. Uus normaalsus kipub olema see, et pikaajalisele kogemusele võidakse eelistada potentsiaali, energiat ning tahet midagi muuta ja motivatsiooni just selle organisatsiooniga liituda

Tänased talendikad tippjuhid valivad ise, kus ja kelle heaks nad töötada soovivad. Värbamise puhul kiputakse üle rõhutama värbaja ootusi. Tihtipeale ununeb ära, et tegemist on ikkagi kahepoolse protsessiga - üheltpoolt valib omanik talenti (ostab teatud kompetentsi)  ja teiselt poolt valib talent endale järgmist võimalust (müüb oma kompetentsi).

Sihtotsing ei ole "sõbrale helistamine"

Sihtotsing on õigete juhtide leidmisel õigetesse rollidesse ülioluline. Korraliku sihtotsingu käigus saab radarile parimad tegijad turul, kui seda süsteemselt teha. Levinud arvamus on see, et sihtotsing on siis kui ma helistan oma tutvusringkonnale ja saan ühe võimaliku nime kellega edasi rääkida  Tegelikult ei ole. Õige inimeseni jõudmiseks ja parima valiku tegemiseks tuleb võtta aega.

Kiirustades ja pealiskaudselt ilma süsteemse kaardistamiseta ei saa kõiki potentsiaalseid kandidaate pildile, samuti võivad osad tipptegijad olla just sel hetkel hõivatud ning neil ei õnnestu kaaluda pakutavat juhtimisülesannet.

Avatud konkursid köidavad tõenäoliselt tähelepanu ainult ca 20% inimeste hulgas, kes on aktiivselt mõtlemas töökohavahetusele. Töökuulutus on passiivne viis sihtgrupi tähelepanu äratamiseks, lisaks kuulutus, mis on pikalt värbamisportaalis üleval võib kasu asemel kahju tuua, ehk devalveerida oluliselt parimate talentide silmis nii ettevõtte kui ametikoha väärtust.

Talent valib hoolikalt

Talentide kaardistamine ja turu parimate käekäiguga kursisolek on teadlik, järjepidev ja süstemaatiline tegevus, mis tänases talendisõjas ei ole tabu või müstiline oskusteave, mida valdavad vaid professionaalsed head-hunter'id. Samas ettevõte ise kindlasti ei jõua ega oma ressurssi kõigi valdkondade tegijate tegemistega kursis olla, head-hunter'id aga teavad kes on konkreetsetes valdkondades turul parimad „tegijad", mis on nende professionaalne taust, mida on nad korda saatnud ning kas ja kuidas võiksid nad sobituda ettevõtte, meeskonna ning väärtustega. Head-hunter'id oskavad ka müüa talendist tippjuhile, miks ta peaks üldse uut väljakutset kaaluma, mis on see „midagi", mis võiks neid liikuma panna. Tänane talent valib väga selgelt, mille ja kellega ta end seob, olgu sees siis ettevõtte kuvand, sisu, väärtused või omaniku taust. „You are not the only show in town".