Ärevustunne on meie ajudesse sisse kodeeritud, nii et täiesti välja lülitada seda ei saa. Küll aga saame õppida seda ümber suunama. Vaatame investorite kolme hirmu, mida õnnetusekuulutajad levitada armastavad, ja seda, kuidas need hirmud kasulikuks käitumiseks muuta.

Meediakära kõrgsagedusliku kauplemise ümber.
Tõsi on, et kui sa ostad ja müüd börsil oma Tesla abiga 300 korda päevas, on selline olukord sulle ebasoodne. Ent tavainimesed ei peaks välktehinguid tegeva seltskonna pärast sugugi muretsema.
Kui sa just tahad börsil kauplemise pärast muretseda, keskendu probleemidele, mis sõltuvad täielikult sinust. Vähekaubeldud aktsiate müümisel ja ostmisel – või juhul, kui sinu omanduses olev fond kaupleb isegi mõõdukalt suurte aktsiatega – lükatakse hind eest ära.
Lahendus: ära kauple. Osta aktsiaid ja hoia need alles. Müü see üliaktiivse portfellihalduriga fond ära ja soeta asemele indeksfond.

Ponzi paanika

Paar kuud tagasi kirjutas majandusteadlane Laurence Kotlikoff, et ettevõte Securities Investor Protection Corp. on petuskeem ja kõik sealsed maaklerikontod tuleks otsemaid kinni panna. Mis ta nii ärevile ajas? Bernie Madoff oli börsimaakler, varastas raha ja SIPC ei kompenseerinud kannatanutele kahju.
Et end pättide eest kaitsta, lase oma vara hoida triljon dollarit väärt firmas (Schwab & Co. on üks sellistest) ja kui võtad tööle rahahalduri, anna talle volitus kaubelda, ent mitte raha välja viia.
Nüüd suuname muretsemise üks-miljardist tõenäosusega ohtudelt millelegi, mille tõenäosus on 50 : 50 – oht, et rahahaldur kasseerib sult 1 protsendi aastas asjatu lootusega turgu üle lüüa. Tee seda 30 aastat ja oled 26 protsenti vaesem.
Lahendus: lase haldur lahti. Soeta indeksfond. Schwabil on mitu head fondi.

Volatiisussabinad

USA keskpangasüsteem võpatab korraks, aktsiad kukuvad ja turustrateegid minestavad üksteise järel.
Täielik raiskamine. Pole absoluutselt mingit vahet, kas aktsiaturg kõigub päevas keskmisel 1 või 2 protsenti. Isegi see 20 protsendi juhtum 27 aastat tagasi ei avaldanud sinu kasumile mingit kestvat mõju, vähemalt eeldusel, et sa selle täiesti maha magasid. Turg taastus jälle.
Kui sa juba pead aktsiaturu kõikumise pärast muretsema, unusta ühepäevane kõikumine ja mõtle kõikumisele aastakümnete lõikes.
Järgmised 32 aastat võivad olla täiesti teistsugused: sissetulekute kasv aeglustub, hinna/sissetuleku määr kahaneb, inflatsioon kiireneb. Aktsiate ja võlakirjade kombinatsioon, mille tegelik aastatootlus aastatel 1982–2014 oli 5 protsenti, võib aastatel 2014–2046 toota ainult 3 protsenti.
Ilmselt sulle ei meeldi lahendus, mille ma selle mure vastu välja pakun. Säästa rohkem. 10 protsenti oma palgast säästudesse paigutamine ei ole piisav. Paiguta kaks korda rohkem.

Targa maksupoliitikaga investeerimisstrateegiate kohta võid lisaks lugeda siit.

Materjal kuulub Forbes Eestile, www.forbes.ee

Materjali originaalversiooni on võimalik lugeda FORBES Eesti novembri kuu numbris.