Forbes Eesti: Eesti oma energeetikamagnaat

 (1)
Forbes Eesti: Eesti oma energeetikamagnaat
Heiti HäälFoto: Silver Raidla/Forbes Eesti

Riigiettevõtete survele alludes ostis Heiti Hääl mullu oma vene partnerilt Igor Bidilolt välja poole Alexela Groupist. Kas see tehing võimaldab tal ammuse äriplaani teoks teha?

Heiti Hääl (51) hakkas äriga tegelema siis, kui tekkisid esimesed kooperatiivid, kaheksakümnendate lõpus, kui ta hakkas valmistama autode haagiseid. Kõik tahtsid midagi müüa, oli vaja sõidukeid kaupade vedamiseks. „Olin kuulnud, et Eestis võib olla aas-
tas nõudlus 2000 haagise järele, ent nagu ma praegu mäletan, eraldati Nõukogude Liidus toodetutest väikese Eesti territooriumile ainult 78 haagist,” jutustab Heiti Hääl. Talle tundus, et sellega võib teenida, ning tuli välja, et nii see ka on: ettevõte töötab senini ja valmistab aastas 15 000 haagist, mis lähevad Soome, Valgevenesse ja Venemaale.

Peagi pärast seda, 1992. aastal, tegiõpinguteaegne sõber Aivar Riisalu, praegune riigikogu saadik, Häälele ettepaneku alustada ühist kütuse jaemüügiäri. Nad ostsid esimese bensiinijaama 1993. aastal. Äri kasvas kiiresti, kuid bensiinijaamade ehitamiseks võttis ta laenu – viis aastat hiljem oli Eestis juba 44 Alexela bensiinijaama.

Seotud lood:

2006. aastal sai Alexela Oili aktsionäriks ka Heiti Hääle sõber, üks Eesti rikka maid inimesi Oleg Ossinovski, kes omandas 44 protsenti ettevõtte aktsiatest. Heiti Hääl proovis minna bensiinijaamaäriga ka välisturgudele, kuid see ei õnnestunud. Tippajal, enne 2009. aasta finantskriisi kuulus Alexelale ka 22 bensiinijaama Leedus ja 7 Lätis, mille nad ostsid Hydro
Texacolt. Hiljem müüs Heiti Hääl Lätis asuvad bensiinijaamad Lukoilile, Leedus olevad aga Nestele.

2012. aastal otsustas ta proovida veel üht nišši – jäätmemajandust. Kui Veolia otsustas Baltimaade igavalt turult lahkuda, müüs ta Läti firma Guntars Kokorevičsile, Leedu ja Eesti firma ostis aga Heiti Hääl, kuid müüs need väga kiiresti maha. Ta veendus veel kord, et omavalitsusega tehtavates tehingutes ei ole midagi head ja mitte ükski äri ei kuku hästi välja, kui sa ei saa ise olla otsuste vastuvõtja. Veolia müüs nimelt kogu komplekti: Leedus oleva jäätmekäitleja ning Eestis oleva prügila ja eraldi ettevõtte, millele kuulusid jäätmeveomasinad. Kõige rohkem huvitas teda Eesti prügila, sest jäätmetest saab toota energiat, mis on tema põhitegevusala.

Kuid juba Vene kriisi ajal poolt bensiinijaamadest konkurentidele müües teenis Hääl raha, millega ta võis panna 1998. aastal Paldiski sadamas aluse naftasaaduste terminalile. Peagi, 2002. aastal sai tema partneriks selles äris üks klientidest – Igor Bidilo, 2004. aastal liitus aga üks maailma suurimaid naftasaaduste müüjaid Trafigura, kellest sai AS Alexela Logistics kaasomanik. Trafigura grupi käive maailmas on 126 miljardit dollarit (2014. aastal).
2007.aastal ehitas Alexela veel ühe terminali Sillamäe sadamasse ja ostis Norras Vest Tanki terminali, mille nimi on nüüd Alexela Slovag.

Eelmise aasta keskel kuulus Alexela Group, mis hõlmab 13 metallitöötlemise, naftasaaduste ja energeetika ning kinnisvara vallas tegutsevat ettevõtet, mitmele aktsionärile. 43,8 protsenti kuulus Heiti Hääle partnerile Igor Bidilole ja tema vennale Jevgenile. Igor on sündinud Kasahstanis, kuid on Vene ettevõtja, kellele kuulub 48 protsenti Venemaa naftamüügifirmast Atek, mille aastakäive on umbes 1 miljard eurot. Väike osalus oli veel neljal Vene kodanikel ning Eestist pärit venelasel. Kokku moodustasid nende osad 50 protsenti. Teine pool Alexela grupist kuulus Heiti Häälele, tema vennale Marti Häälele ja ettevõtte tegevjuhile Aarto Eiprele ning väikeste, vähem kui ühe protsendi suuruste osadena juhtkonnale: Juhan Parmasele ja Ain Kuusikule. Neile kuulus veel firma Kadaka Varahalduse AS, mis ostis aktsiad Igor Bidilolt välja.

Tundub, et Heiti Hääle peamine panus ärisse on mitte olla väiklane ja vaadata asju laiemas mõõtkavas, üleilmselt. Tundub, et ta kaalub hoolega ja võtab oma meeskonda selliseid partnereid, kes võivad tuua tema ärile reaalset kasu mitte ainult raha, vaid ka kontaktide ja tuntuse mõttes.

Materjal kuulub Forbes Eestile, www.forbes.ee
Materjali täismahus versiooni on võimalik lugeda FORBES Eesti jaanuarikuu numbrist.