See on triviaalne mõte, millest aga kaua aega kõva häälega ei räägitud. Siis tuli kriis ja selgus, et paljude finantsettevõtete juhid olid ilma põhimõtete ja südametunnistuseta inimesed. Nad mitte ainult ei teinud ise halba, vaid õhutasid selleks ka oma alluvaid. Nii et juhtunus jäid suuresti süüdi viimased. Nüüd räägitakse ja kirjutatakse sellest palju ning tehakse ka filme moraalsest ärevustundest, nagu kriitikud on selle žanri kohta öelnud.

Juhtivate riikide valitsustel ei ole jätkunud jõudu neid täissöönud kasse tõsiselt vastu seina suruda. Enamik neist on ärist eemaldunud, olles maksnud endale enne välja miljonite väärtuses preemiat. Nende alluvatel on vähem vedanud: paljud jäid ilma rahast ja tööst ning pealegi sai nende maine pleki külge. Kuidas sattusid nad sellisesse olukorda?

Võtkem näiteks Enroni juhtum – lihtsalt sellepärast, et seda on põhjalikult uuritud. Praegu on juba selge, et firmas toimunu polnud ei tippjuhtide ega ka nõustajate ja audiitorite jaoks saladus. Miks siis inimesed vaikisid? Sest nad ei suutnud uskuda, Enronit peeti toona eeskujulikuks suurfirmaks, mille tegevust analüüsiti parimates ärikoolides. Vaikiti ka seepärast, et ei tahetud kolleege ja juhtkonda alt vedada. Ümbrus, kogukond ja ühiskond mõjutab oluliselt meie tegusid – see on olulisim konks manipuleerimise juures.

Teine konks, mille otsa on kergesti võimalik püüda peaaegu igaüht, on edevus. Millega võlus geniaalne pankur, heade veinide ja moodsa kunsti hindaja Gordon Gekko Oliver Stone’i filmis „Wall Street” ära börsimaakler Bud Foxi? Vihjetega selle kohta, et too on keskpärane. Selline asi ei lase inimesel kindla peale rahulikult magada, ta on valmis kõigeks, et tõestada vastupidist eelkõige iseendale. Millega kõik lõppes, on teada: filmi tegelased sattusid trellide taha, nii nagu ka nende tegelikud prototüübid.

See film on tõeline manipuleerimisõpetus, kus on hästi välja toodud ka kolmas tähtis konks n-ö muutuste agendi kogumis – oluline isik. Kui keskpärane juht ütleb üldkoosolekul, et me kõik oleme samas paadis ja meil on ühine eesmärk, siis hakkame igavlema ja tema pärast piinlikkust tundma. Hoopis teine asi on, kui selline Michael Douglase mängitud Gordon Gekko lausub kogu oma hääletooni, ilusa päevituse, kalli ülikonna, uhke hoiaku ja võimsa karisma saatel: „Ahnus on hea, ahnus on õige, ahnus toimib ...” Hakkad ka ise mõtlema, et kurat võtaks, midagi selles on. Tegelikult ei ole seal midagi, kuid see on tegelik tsitaat Ivan Boesky kõnest Berkeley ärikooli lõpetajatele. Loomulikult ütles ta seda enne, kui sattus vanglasse mahhinatsioonide eest Wall Streetil.

Kuidas hoiduda tugeva manipulaatori võlude ja ühiskonna või oma isikliku suure ego pantvangiks langemisest? Kuulus ameerika psühholoog Philip Zimbardo uuris palju aastaid manipuleerimist ususektides ja koostas soovitused, mis kehtivad igas olukorras.
Esiteks ärge lülitage kunagi välja mõistust, ärge lahendage midagi südamega, analüüsige alati nii teavet ennast kui ka raamistikku, milles teile seda ette kantakse, ning ärge laske end lolliks teha – kui te ei saa aru, siis selgitatakse valesti või ei ole selgitus loogiline. Teiseks tõstke kisa, kui midagi läheb valesti, ja olge valmis vastu võtma kõik, mis protesti tõttu teile kaela langeb; lühiajaline kahju on parem kui igavesed kannatused sisemiste vastuolude pärast. Kolmandaks ärge kahelge selles, et teil on õigus teha vigu ja nendest õppida, aga järelikult ka muuta oma seisukohti ja loobuda kunagi võetud kohustustest. Neljandaks peate olema küllalt tugev, et katkestada suhted kalli ja tähtsa inimesega, kui ta sunnib teile peale käitumist, mis teile ei meeldi, või käitub teiega sobimatult. Viiendaks on mõistlik teadvustada kõik juhtumid, kus teised provotseerivad teis süütunnet, ei ole vaja rutata end parandama viisil, mida teile peale surutakse. Kuuendaks ei tohiks te olla olukordade ori: alluda rollisuhetele, traditsioonidele, rituaalidele ja sümbolitele ning võimu atribuutidele nagu näiteks ametinimetused, auastmed ja tunnistused. Seitsmendaks tasub alati meeles pidada, et keeruliste isiklike, sotsiaalsete ja poliitiliste probleemide puhul ei ole olemas lihtsaid lahendusi.

Harvardi professor Howard Gardner kinnitab, et on eriti tähtis täiustada oma moraali, kui me soovime head endale, oma lähedastele ja kogu inimkonnale. Sageli peegeldab maailm meie mõtteid ja tegusid ning niipea kui me lõpetame talle hea soovimise, maksab ta meile samaga kätte. Nii et see, mis hinnaga on edu ostetud ja kas me maksame selle eest omal tahtel, on väga oluline.

Jelena Jevgrafova on ajakirja Harvard Business Review Rossija peatoimetaja.

Materjal kuulub Forbes Eestile, www.forbes.ee
Materjali originaalversiooni on võimalik lugeda Forbes Eesti juunikuu numbris.