Forbes Eesti: Kas leedukast investeerimispankur suudab päästa Ukraina majanduse?

Neli kuud tagasi müüs Aivaras Abromavičius oma osaluse Ida-Euroopa juhtivas varahaldusfirmas East Capital, loobus 35 000 euro suurusest palgast ja isegi Leedu kodakondsusest, et saada Ukraina majandusministriks. Kas see mees suudab päästa Ukraina majanduse?

Ukraina president Viktor Janukovõtš teatas 21. novembril 2013 avalikult, et ei soovi allkirjastada vabakaubandus- ja assotsiatsioonilepet Euroopa Liidu riikidega. Samal õhtul kogunes Kiievis kaks tuhat inimest Iseseisvuse väljakule selle otsuse vastu protestima. Mitte keegi ei osanud ette näha, et nad on seal veel ka kaks nädalat hiljem, seejuures koos poole miljoni toetajaga.

Üle kahe kuu võitles sadu tuhandeid ukrainlasi Iseseisvuse väljakul selle eest, et riik läheneks läänele ja Euroopa Liidule, selle asemel, et saada veel suuremaks Venemaa liitlaseks. Samal ajal kui ülejäänud maailm jälgis Kiievis toimuvat päev päeva järel uudistekanalite kaudu, toimus Leedu investori Aivaras Abromavičiuse jaoks see kõik akna taga – ta oli viimased kuus aastat elanud Kiievi peatänaval, kust juhtis investeerimisfirma East Capital Ida-Euroopa äri.

„Ma ei erine millegi poolest protesteerijatest tänaval. Olen 18 aastat investeerinud regiooni ettevõtetesse ning see on piisavalt pikk aeg, et mõista, mida peab valitsus parandama, ning ma nägin, et võin aidata Ukrainal seda teha,” selgitab Aivaras Abromavičius Forbesile. Koos protestijate võiduga sai 7. juunil 2014 valitsusevastase liikumise suurim toetaja, Ukraina ettevõtja Petro Porošenko (vara 1,3 miljardit dollarit, 1284. koht Forbesi miljardäride loendis) Ukraina uueks presidendiks.

„Ukraina ees seisavad tohutud ülesanded: kujuteldamatult raske majanduslik olukord, Venemaa agressioon, vajadus radikaalsete reformide järele ja võitlus korruptsiooniga. See kõik nõuab mittestandardseid lahendusi,” ütles Porošenko enne uue valitsuse kinnitamist. Üks sellistest lahendustest oli uute valitsuseliikmete otsimine mitte ainult Ukrainast, vaid ka väljastpoolt – eriti riikidest, mis on suutnud kriisiolukorrad edukalt ületada ja teha reforme.

Kandidaatide valimiseks kaasas presidendi administratsioon Prahas asuva üleilmse personalivaliku firma Pedersen & Partners. Ettevõte koostas nimekirja 185 välismaisest spetsialistist, kes võiksid töötada Ukraina valitsuses. (82 000 dollarit maksnud valikuprotsessi toetas Ameerika miljardäri George Sorosi asutatud The International Renaissance Foundation.)

Lõpliku 24 ministrikandidaadi hulgas oli ka leedulasest investeerimispankur Aivaras Abromavičius. Otsuse langetamiseks anti talle vaid mõni päev. Mängus oli 3,6 miljardi dollari suurune East Capitali varahaldusäri, kus Abromavičius oli üks kuuest kaasomanikust ning kus ta teenis boonuseid ja dividende arvestamata kuus 35 000 eurot. Seejuures pidi ta Ukraina ministriks saamiseks loobuma Leedu kodakondsusest. Ministriamet nõudis lahtiütlemist kõigest.

„Ukrainas on võimalused praegu suuremad kui kunagi varem. See tundus olevat õige hetk dramaatiliseks karjäärimuutuseks,” räägib otsuse põhjustest Ukraina uus majandusarengu ja kaubandusminister Aivaras Abromavičius. On selge, et kaalukeeleks ei saanud raha: tema palk on nüüd umbes 200 eurot kuus, mis on vähem kui tema ühe tunni palk East Capitalis. Tema karjääri suurim proovikivi on leida viis, kuidas päästa Ukraina majandus, mille paljud on juba maha kandnud kui lootusetu ning millest sõltub riigi 45 miljonit elanikku ja isegi geopoliitiline olukord.

Samasuguse ülesande on vastu võtnud veel kaks välismaalast, kellele on antud ühed olulisemad ministrikohad. USA kodanik Natalie Jaresko, kes juhtis Kiievis asuvat investeerimisfondi Horizon Capital, nimetati rahandusministriks, tervishoiuministriks sai aga endine Gruusia töö-, tervise- ja sotsiaalminister Alexan der Kvitašvili. Kõigile kolmele anti Ukraina kodakondsus vahetult enne ametisse astumist.

Miks nimetati majandusministriks just Abromavičius? Intervjuus Bloombergile vastas ta üsna lühidalt: „Leidsin, et Kiievis ei olnud minust kedagi paremat.” Ta pole selles ilmaasjata veendunud. Aivaras Abromavičius on juba peaaegu 20 aastat olnud investeerimispankur ning veetnud suurema osa karjäärist partnerina Rootsi investeerimisfirmas East Capital, kus juhtis selle suurimaid fonde, East Capital Russia Fundi ja East Capital Eastern Europen Fundi. Tema juhtimise all on need saanud Ida-Euroopa üheks edukaimateks erakapitalifondideks.

Alates fondide loomisest on East Capital Russia Fundi väärtus kasvanud umbes 700 protsenti, East Capital Eastern European Fundi väärtus 180 protsenti. Tõsi, viimane märkimisväärne kasv oli mõlemal fondil 2011. aastal. Viimased neli aastat on need suuremas osas töötanud miinusega, millel on Abromavičiuse juhtimisega küll vähe pistmist – Ida-Euroopa, eriti Venemaa aktsiaturgude tulemused ei ole head olnud. Selle vaatamata ületavad mõlemad fondid endiselt võrdlusindekseid.

Materjal kuulub Forbes Eestile, www.forbes.ee
Materjali täismahus versiooni on võimalik lugeda FORBES Eesti märtsikuu numbrist.