Nii et pole juhus, et ärisuhetes levib hoogsalt mindfullness’i ehk teadlikkuse mood. See kujutab endast meditatsioonil põhinevate treeningute süsteemi.

Kõrgtehnoloogiagigandid,nagu Google, Intel ja Facebook, saadavad meelsasti oma töötajaid niisugustele kursustele. Lisaks meditatsioonile sisaldavad teadlikkuse õpetamise metoodika võtted midagi jooga ja enesemassaaži laadset, samuti mõningaid üsna kentsakaid ja isegi koomilisi harjutusi.

Tuttav jutustas mulle, et üks tema programmis olnud harjutusi oli näiteks kõndida aeglaselt, üks samm minutis, mööda tänavaid, ajades möödujaid segadusse, samuti süüa aeglaselt rosinaid,üks rosin poole tunni jooksul. Ning ühe päeva pidid nad vaikima.

Läänemaailma intellektuaalid hakkasid budismiga tegelema üsna ammu. Arvatakse, et selle põhjus on nüüdisaegse elu suur kiirus ja koormus. Mis tahes teaduslik-tehnilise või sotsiaalse galopi puhul tajuvad inimesed tugevad psühholoogilist pinget. Nad vajavad uute tingimustega harjumiseks aega. Selleks, et ülekoormusega toime tulla, lülitab aju sisse justkui autopiloodi. Meist saab midagi biorobotitetaolist, mis täidavad mõtlemata kellegi teise programmi.

Ühe suure rahvusvahelise firma tippjuht teeb iga kord hotellis peatudes üht ja sedasama asja. Sellest on saanud peaaegu rituaal. Ta leiab mingi puuduse, näiteks tolmu aknalaual, kutsub välja mänedžeri ja hakkab temaga pragama. Ta ägestub, tal tõusevad vererõhk ja veresuhkrutase, ta ei suuda kaua rahuneda ja magab halvasti, kuna mõtleb pidevalt hotellijuhi reaktsioonile: nad ei ole juhtimissoovituste eest peaaegu kunagi tänulikud ja tasuvad talle sageli halvasti varjatud ärritusega. See kordub ikka ja jälle.

Ma uurisin, miks ta seda teeb. Minu küsimus kutsus temas esile hämmelduse. Ta ei olnud sellele mõelnud. Lisaks sellele ei oleks ta teadlikult midagi sellist tegema hakanud, kõiki hotellijuhte ümber ei kasvata ja hotellitoas saab korda luua märksa väiksema pingutusega.

Teadlikkus ei ole enesekontroll, neid ei tohi segi ajada. Me võime jälgida iga oma sammu ja tegutseda väga metoodiliselt, kuid seejuures ikkagi mõtlemata. Oletame, et juht viib koos oma alluvatega läbi ajurünnaku. Ta teeb kõike just nii nagu vaja, aga tulemus on ikka isegi mitte null, vaid lausa negatiivne, lahendust ei leita ning inimesed lähevad laiali ärritunult. Miks? Lihtsalt ei olnud mõistlikku põhjust ajurünnaku korraldamiseks.

Aga mida teha? Sellega tulebki tegeleda: pingutada tõsiselt ajurakukesi selle asemel, et teha seda, mida sarnasteks olukordades „tehakse”.

Esimene, mida teadlikkuse treeningutel õpetatakse, on otsuste, käitumise ja üldse elamise mõtestatus. Teiseks, kaasatus, keskendumine, sukeldumine sellesse, mida sa teed siin ja praegu. Ning boonusena kasvab mõnel loovus. Selleks, et mõelda välja midagi uut ja originaalset, on ajul vaja koht puhtaks pühkida, vabaneda klišeedest ja stereotüüpidest, luua produktiivne tühjus – siis saabubki budistlik valgustatus või leitakse lihtsalt hea lahendus. Paljud on märganud, et see tuleb sageli kõige ootamatumal hetkel – unes, metsas jalutades, kala püüdes –, siis, kui pea ei ole millegagi koormatud. Meditatsiooni abil loome kunstlikult samasuguse tühjuse, kuigi lühikeseks ajaks.

Teadlikkuse põhilised lähenemisviisid on kahtlemata mõistlikud ja kasulikud. Ning siiski on selles metoodikas midagi vasturääkivat. Alustame sellest, et meie, eurooplaste jaoks on lihtsalt ebamugav jalad risti istuda, erinevalt indialastest, kes on sellega lapsepõlvest peale harjunud. Toolil istudes mediteerimine on aga farss. Kõige olulisem on aga see, et me püüame kohandada idamaiseid praktikaid, mis on suunatud rahu loomisele ja maailmaga harmoonia saavutamisele, oma karmi sootsiumi nõuetega koos selle tavapäraste fetišite ja edukultusega. Lisaks sellele ei ole teadlikkus midagi sellist, millele ei leiduks Euroopa traditsioonis vastet.

Seda, et tuleb elada ja tegutseda mõtestatult, võite lugeda ükskõik millise tervemõistusliku lääne psühholoogi või filosoofi raamatust. Ning targa raamatu lugemine on suurepärane viis treenida tähelepanu keskendamist, mis ei jää milleski meditatsioonist maha. Suurepäraselt aitab keskenduda jumalateenistus või klassikalise muusika kontsert.

Selleks aga, et tulla toime laiskusega, on kõige parem mitte mediteerida, vaid lihtsalt kõik seadmed välja lülitada ja hakata peaga tööle. Muide, võib ka mediteerida, kahju see ei tee, eriti siis, kui läheneda sellele teadlikult.

Materjal kuulub Forbes Eestile, www.forbes.ee
Materjali originaalversiooni on võimalik lugeda FORBES Eesti detsembrikuu numbrist.