Forbes Eesti: Uue operatsioonisüsteemi looja: plaanime Google'le kuuli pähe lasta!
Alguses on Kirt McMasterit keeruline tõsiselt võtta. Ta kipub toimetama omaenda ajagraafiku järgi ja kui ta ilmub argipäevasele koosolekule 20 minutit hiljem, ei pane keegi tema hilinemist justkui tähelegi, rääkimata vabanduse ootamisest. Riietatuna mustadesse teksadesse ja kapuutsiga pusasse, mis tundub olevat pool numbrit liiga väike, ning kandes pruune Birkenstocki sandaale ja paari jämedat musta sõrmust - üks vasaku käe pöidlas, teine parema väikeses sõrmes - näeb 46-aastane ärimees välja pigem nagu tehnomuusikaarmastajast rannajõmm kui ettevõtja. Peaaegu mahajäetud, hall, ümberehitatud torustikutarvete pood Palo Altos Californias ei viita kuidagi sellele, et seal võiks asuda tema idufirma Cyanogen kontor. Fassaadil rippuval viidal on kirjas „John F. Dahl torutööd ja soojustus (asutatud 1895)". Riietus ja kontori asukoht on aga maskeering, mis on vajalik, kui käimas on ühe Silicon Valley ajaloo hulljulgeima plaani visandamine. McMaster aga paotab kiirelt saladuseloori juba vestluse esimestel minutitel, kui võtab sügaval baritonihäälel kokku oma missiooni, nii hullumeelsena kui see ka ei kõla: „Plaanime Google'ile kuuli pähe lasta."
Müüjad mures Google'i kontrolli pärast
Aeg on igatahes küps selleks, et keegi seda prooviks. Mobiilirevolutsioon, mille iPhone käima tõmbas, on stagneerumas just siis, kui on jõudnud uude murdepunktini. Nutitelefonide arv maakeral kasvab eeldatavasti praeguselt 2,5 miljardilt 2020. aastaks peaaegu 6 miljardini. Kiirete ja paljude funktsioonidega telefonide hinnad kukuvad ja see lubab uutel võimsatel firmadel, nagu Xiaomi, rekordkiirusel kasvada. Siiski on Apple iOS-i ja Google Androidi käes 96 protsenti mobiilse operatsioonisüsteemi turuosast. See on nende kasuks käiv malemäng ja meie tarbijatena saame valida valge ja musta vahel. McMaster ei tahagi nii väga end Apple ja Google vahele pressida, pigem nende malelauda ümber lükata ja pakkuda maailmale kolmandat võimalust, Cyanogeni, kuue aasta vanust mobiilset operatsioonisüsteemi, mis on sisuliselt võimsam versioon Androidist ja saadaval väljaspool Google'i haaret.
„Rakenduste ja kiipide müüjad on väga mures Google'i kõikehõlmava kontrolli üle selles ärisektoris," ütleb Andreessen Horowitzi partner Peter Levine. See peab eriti paika firmade kohta, mis Apple'i või Google'iga võistlevad, nende seas Box ja Dropbox pilveteenustes; Spotify muusikas; Facebook, Twitter, WhatsApp ja Snapchat sõnumiteenustes; Amazon veebikaubanduses ja Microsoft laias teenuste ampluaas. Tänini on näha õppetunde, mida on personaalarvuti ajastu meile andnud, kui Microsoft oma Windowsi monopoli rivaalide kõrvalejätmiseks ja arvutitootjatele tingimuste esitamiseks kasutas. Kolmas võimalus oleks valla päästa uus mobiiliinnovatsiooni laine.
Turuosa? 1 miljard seadet
Cyanogenil on võimalus haarata isegi kuni 1 miljardi seadme suurune turuosa, mis on enam kui praeguseks müüdud iPhone'ide koguarv. Firma sõnul jooksevad juba praegu 50 miljoni inimese telefonid Cyanogeni süsteemil. Enamik neist tegi läbi tundidepikkuse protsessi, mille käigus kustutasid Androidi süsteemi ja tegid oma telefonile Cyanogeniga taaskäivituse. McMaster veenab nüüd aina rohkem telefonitootjaid oma seadmetele juba tootmisel Google'i Androidi asemel Cyanogeni süsteemi lisama. Sellised telefonid müüakse rekordkiirusel läbi. Analüütikute sõnul võiks iga telefon Cyanogenile sisse tuua vähemalt 10 dollarit kasumit, võib-olla enamgi.
Loomulikult on oluliselt suuremad mängijad, sealhulgas Microsoft, BlackBerry, Samsung, Mozilla, Nokia, Intel ja Palm mitme viimase aasta jooksul ebaõnnestunult püüdnud luua kolmandat mobiilset operatsioonisüsteemi. McMaster on sellest väga teadlik, mistõttu on tema sõnul Androidiga koostöö tegemine ainus viis seda teed käia. Seejärel, avades Cyanogeni programmeerimise avalikkusele sellisel viisil nagu seda pole teinud ei iOS ega Android, loodab McMaster ligi meelitada arendajaid, kes tunnevad end Apple'i ja Google'i poolt piiramisrõngasse võetuna. Sellised firmad nagu Visa või PayPal saaksid ehitada kontaktivaba maksesüsteemi, mis töötab sama hästi või veel paremini kui Google Wallet. Skype'i saaks integreerida telefonifunktsiooni klaviatuuri. Spotify võiks saada telefoni vaikimisi muusikamängijaks. „Täiuslikus maailmas peaks operatsioonisüsteem teadma, et kasutan muusika kuulamiseks Spotifyd," ütleb McMaster. „Peaksin saama telefoniga suhelda ja öelda, mis lugu ma kuulata tahan, ja see peaks siis kohe Spotifyst tulema. Praegu see nii ei toimi."
Google ei mõista McMasteri müügiargumenti
Esimene tõeline jälg McMasteri visiooni elluviimisest peaks ilmuma selle aasta lõpus telefoni näol, mida toodab firma Blu. Miamis põhinev ettevõte on muutunud üheks populaarseimaks telefonitootjaks Ladina-Ameerikas, selle aparaate müüakse Ameerikas Wal-Marti ja Best Buy kaubanduskettides ning need on ühed suurimate müügiarvudega võrgulukuvabad telefonid Amazonis. Blu sõnul tuuakse turule esimene Cyanogeni telefon, mis on Google'i mobiilirakendustest tühi.
Hoolimata McMasteri agressiivsest toonist ei pruugi Cyanogeni edu ilmtingimata Google'ile tõsist kahju tekitada, kuid viimane keeldus lugu kommenteerimast. Google'i tootejuht Sundar Pichai, kes vastutab Androidi eest, ütles Barcelonas Mobile World Congressil lavaintervjuud andes, et ei ole päris aru saanud, mis on Cyanogeni müügiargument. Ta märkis ka, et Google'i teenused on väga populaarsed, ja seadis kahtluse alla, kas telefonid, milles neid ei ole, jäävad ikka püsima.
Tõenäoliselt oleks aga Cyanogeni edu Androidi jaoks suur kaotatud võimalus ning pitsitaks firma kallihinnalise Apple'i ja muu kategooria Cyanogeni vahele, muutes nii Google'i väljavaated veel keerulisemaks ajal, kui investorid muretsevad, et Google ei hakka kunagi mobiiliteenustega nii paju raha teenima, kui see oli võimalik personaalarvuti teenuste müügi puhul. Siiski ei meeldi isegi mõnele Cyanogeni liitlasele Google'i pjedestaalilt tõukamise jutt.
