Forex: ka eurot peab tabama devalveerimine
„Mõnes mõttes on see protsess juba alanud sellega, et ECB on asunud massiliselt kokku ostma Itaalia ja teiste riikide võlakirju,“ märkis Forex.ee konsultant Indrek Lindsalu. „Kui lähtuda teadmisest, et euroala on ühtne majandusruum, siis sisuliselt on võlakirjaostude puhul tegemist iseenda laenu kokkuostmisega. Nii võib öelda, et kui USA on seni trükkinud katteta raha, siis Euroopa riigid on trükkinud katteta võlakirju, millel põhimõtteliselt ju suurt vahet ei ole.“
Lindsalu sõnul on selge, et kumbki teguviis ei loo maailma rikkust juurde, vaid tegemist on vaid raha hulga kasvatamisega käibes ja ühtlasi püüdega vähendada raha hinda.
„Asja ilmestab, kui kujutame ette tavalist perekonda,“ ütles Lindsalu. „Kui pereisa võtab ühel hetkel paki valget paberit, kirjutab lehtedele „Meie pere võlakiri“ ja seejärel need paberid iseendalt ära ostab, siis ei lähe pere kodulaen ega autoliising seeläbi odavamaks ega saa pereema osta poest senisest rohkem kaupu. Ainus, mis juhtuda saab, on see, et säästud võetakse sukasäärest välja ja kulutatakse ära.“
Lindsalu tõdes, et varem või hiljem peab Euroopa Keskpank tegema järgmise sammu ja hakkama katteta võlakirjade ostmiseks trükkima katteta raha, sest ECB ja temasse kuuluvate keskpankade omakapitalist selgelt ei piisa.
„Keskpankade asjaaajamine ei ole läbipaistev ja seega võib oletada, et rahatrükki on Euroopas ka juba harrastatud,“ sõnas Lindsalu. „Küllap jõutakse ka avalike projektideni, mida rahandusmaailmas nimetatakse hellitavalt kvantitatiivseks lõdvendamiseks.“
Praegust olukorda rahaturgudel võib Lindsalu väitel käsitada kui valuutasõda, mille käigus iga riik või majandus püüab päästa iseennast. Sama toimub euroala sees, kus sündmuste käiku dikteerivad Saksamaa ja Prantsusmaa lähtuvad ikkagi vaid oma riigi huvidest, millega siis püütakse näiliselt sobitada euroala kui terviku huve.
„Võitlus käib majanduste ülessoojendamise nimel, mis eeldab võimalikult suurt likviidsust, seega just odavat raha,“ lausus Lindsalu. „Rahakursside allalöömise nimel kasutavad valitsused ja keskpangad kõikvõimalikke taktikalisi ja strateegilisi võtteid. Sellel taustal võib Euroopa Keskpanga tegevusetus ja president Trichet’ pidev võitlus inflatsiooniga tunduda lausa sabotaažina.“
Olukord, kus euro on tugevasti üle hinnatud ja USA dollar tugevasti alla hinnatud, ei ole Lindsalu sõnul Euroopa majanduse seisukohast jätkusuutlik.
„Mõnedki vaatlejad ootavad, et Euroopa Keskpank alandab mingil hetkel intressimäära,“ ütles Lindsalu. „Kahtlane küll, kas seda võib oodata juba järgmisel istungil 8. septembril. Pigem pärast 31. oktoobrit, mil Trichet’ ametiaeg läbi saab.“
