Fosforiit vs põlevkivi: riik annab ükskord ikkagi loa hinnalist fosforiiti uurida
Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse esimees Priit Rohumaa rääkis Ärilehele antud usutluses, et kuigi keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kujutab ette, et mõne fosforiidi uurimiseks vajaliku puuraugu tegemine viib Eestist põhjavee, siis tegelikult jätab põlevkivi kaevandamine ja töötlemine maha palju suurema jalajälje kui fosforiidi majandamine.
"Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Fosforiidi lademed on tekkinud enamasti organismide mere põhja settinud jäänustest. Näiteks Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide kodadest. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid madalas šelfimeres. Seetõttu näevad fosforiidilademed ka välja justkui liiva sisse kivistunud merekarbid," kirjeldab Rohumaa.
Tema sõnul ei pea fosforiiti uurides ega kaevandades seda lõhkama. "Uurimiseks on vaja mõningaid puurauke, kuni 100 meetri sügavusi. Kindlasti ei pea need puuraugud olema mitme kilomeetri sügavused, nagu väitis Keit Pentus-Rosimannus. Kui proovid on võetud, need puuraugud täidetakse. Keegi neid lahti ei jäta," räägib Rohumaa.
Sama rääkis Ärilehele maikuus ilmunud artiklis ka Tallinna tehnikaülikooli füüsikalise geoloogia õppetooli juhataja Alvar Soesoo. "Kui minister räägib kahest-kolmest puuraugust, tahaks appi karjuda. Jutt puuraukude saatuslikust mõjust veekihtidele tähendab, et ilmselt keelatakse peatselt ka uute tarbevee kaevude puurimine. Kaevu jaoks on teinekord samuti vaja teha 100–200 meetri sügavune puurauk," võrdles Soesoo.
Geoloog ütles, et teda häiribki kõige rohkem poliitika, et isegi uurida ei tohi. "Iga endast lugupidava riigi esmane kohustus on uurida, kas, mida ja millistes kogustes tema maapõu sisaldab," leidis Soesoo.
"Viimastel aastatel soovisid mitmed välisfirmad uurida Eestis muu hulgas Jõhvi piirkonna arvestatavaid rauamaagi ja sulfiidse maagistumise ilminguid, aga riik ei ole siiani lubanud seda teha. Samuti sooviti uurida graptoliitargilliidi varusid. Seda on meil umbes 70 miljardit tonni. Graptoliitargilliit sisaldab muu hulgas väga hinnalist molübdeeni, tsinki, pliid ja niklit," loetles teadlane.
VKG juhi Priit Rohumaa sõnul toimub fosforiidi maagi rikastamine kaevandamise territooriumil tinglikult merekarpide liiva seest eraldamise teel. "Liiva võib kasutada ehitusmaterjalina või maa alla tagasi ladustada. Taoline rikastatud fosforiit on juba maailmaturu kaup, kuid mõistlikum oleks see maak transportida Kohtla-Järve keemiatehasesse, kus saaks valmistada juba kaasaegseid kõrgekvaliteedilisi kompleksväetisi, mille hind ja nõudlus maailmaturul aina kasvab," räägib Rohumaa.
