FOTOD | Aasta ehitajaks valitud Rand ja Tuulbergi projektijuht aitas rajada Eesti suurima erameditsiinikeskuse uut hoonet
Täna aset leidnud ehitussektori aastakonverentsil „Ehitus 2021+“ arutleti, milline on Eesti teekond kvaliteetse ruumini ning miks me veel selleni jõudnud pole. Samuti kuulutati ehitusauhindade galal välja sektori säravaimad tegijad ja projektid.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas lausus konverentsi avades, et lõppev aasta pole olnud ehitussektorile kerge ning kevadest saadik on riik otsinud võimalusi, kuidas säilitada sektori jätkusuutlikkus.
Riigi tellimused suudavad vaid osaliselt kriisi mõju leevendada
„Avaliku sektori investeeringute ja toetuste stabiilsus on tähelepanu all ka järgmise aasta riigieelarve koostamisel. Arvestame, et riigieelarve suudab ehitusturu jahtumist teatud määral tasandada ja seisame ka selle eest, et kohalikud omavalitsused säilitaksid oma investeeringumahud,“ rääkis ta.
Minister märkis, et praegu tegeletakse aktiivselt Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi, kvoodimüügitulude ning taaskäivitamise rahastuse kavandamisega „Meie ees on suured väljakutsed, mille ületamiseks tuleb jõudsalt ehitada,“ ütles ta.
„Väljakutsed seisnevad kliimapoliitikas ja tehnoloogilises arengus, mistõttu on lepete fookuses rohe- ja digipööre – peame ehitades vähendama järjepidevalt ka oma ökoloogilist jalajälge,“ sõnas Aas. Ta rõhutas ka ehituse pika vaata olulisust, mis viib riiki lähemale just selle kvaliteetse ruumi ideaalile, mida insenerid, arhitektid ja ettevõtjad konverentsi arutelude käigus lahti mõtestasid.
Konverentsi peaesineja, Rootsi riigiarhitekt Helena Bjarnegård rääkis kvaliteetse ruumi kujunemisest Rootsi näitel. Ta sõnas, et ehitisi planeerides mõeldakse tihtipeale neist kui eraldiseisvatest objektidest, kuid arvestama peaks inimeste vajadustega ning keskkonnaga tervikuna ning need vajadused võivad ajaga muutuda.
„Osa ehitussektorist on juba praegu motiveeritud kvaliteetset ruumi looma,“ lisas ta. „Oluline on jõuda nüüd rohujuure tasandile ehk kõigi nende inimesteni, kes erinevate objektide kallal töötavad. Avalik sektor peab olema siin eeskujuks,“ leidis Bjarnegård.
Aasta ehitaja rajas erameditsiinikeskuse uue hoone
Konverentsi teises pooles toimus ehituse aastaauhindade gala, kus andsid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, erialaliidud ja digitaalehituse klaster välja 2020. aasta auhinnad. Need olid järgmiselt:
- aasta ehitaja – Joonas Matteus, AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ehitusjuht
- aasta ehitusinsener – Laur Lõvi, Makespace OÜ insener-konsultant
- aasta noor ehitusinsener – Alan Väli, AS Merko Eesti Ehitus mudelprojekteerimise projektijuht
- aasta ehitusprojekt (hoone) – Paksu Margareeta renoveerimine, peaprojekteerija KOKO arhitektid OÜ
- aasta ehitusprojekt (rajatis) – Kõrgepinge disainmast Soorebane, peaprojekteerija Empower AS ja arhitektuuripraksis PART
- aasta digitaalse innovatsiooni projekt – Kõrgepinge disainmast Soorebane, peaprojekteerija Empower AS ja arhitektuuripraksis PART
- digiehituse tulevikutegija – Elina Liiva kunstiakadeemias valminud magistritööga „Kompensatsiooniruum. Mis jääb planeeringute ja regulatsioonide vahele”
Aasta ehitaja tiitli tõi Joonas Matteusile erameditsiinikeskuse Confido äri- ja meditsiinihoone ehitus. „Ehitusfirma Rand ja Tuulberg projektijuht Joonas Matteus juhtis Tallinnas asuva erameditsiinikeskuse Confido ja kõrvalasuva parkimismaja projekteerimis- ning ehitustöid, milles suurimaks väljakutseks oli oskuslik koostöö rahvusvahelises keelekeskkonnas mitmete osapoolte, näiteks tellija, arhitekt, projekteerija ning rentnike ja objekti personali vahel, ning mille tulemusena valmis tähtaegselt Töökoja-Veerenni kvartalis maamärgina mõjuv laitmatu kvaliteediga ehitis,“ märkis ehitusettevõtjate liidu tegevdirektor ja konkursi aasta ehitaja 2020 žürii esimees Indrek Peterson.
Aasta ehitaja tiitlile võis esitada nii pea-kui alltöövõtu projektijuhte, kelle juhitud ehitusobjekt on valminud ajavahemikul 2. oktoober 2019 kuni 1. oktoober 2020. Konkursi eesmärk on leida parim ehitusjuht, kelle töö on pälvinud kõrge tunnustuse nii ehituse tellija, arhitekti, projekteerija kui ka omanikujärelevalve teostaja poolt. Ehitusettevõtjate liit valib parimat ehitusjuhti juba alates 2009. aastast ning selle laiem eesmärk on läbi oma ala parimate tunnustamise ehitaja ameti suurem väärtustamine.
Ainulaadne mastilahendus
Galal kaks auhinda pälvinud disainmast Soorebane on MKMi digitaalehituse valdkonnajuhi Jaan Saare sõnul heaks näiteks kvaliteetset ruumi kujundavast projektist. „Mastilahenduse leidmiseks korraldati ideekonkurss, mis pole taristuprojektide juures sugugi tavapärane,“ ütles ta. „Selle tulemusena on mast juba mõne kuuga muutunud oluliseks maamärgiks ja üheks osaks Risti piirkonna kuvandist.“
Saar lisas, et Soorebane vääris digitaalse innovatsiooni projekti auhinda eeskätt loomisprotsessi tõttu. „Arhitektid ei kasutanud selle projekteerimisel arvutit pelgalt joonestamiseks, vaid pigem suunasid ja juhendasid arvutiprogrammi, mis koostas kõige optimaalsema lahenduse. Tõenäoliselt valmivad tulevikus sedasi kõik ehitised ning see toob endaga kaasa märkimisväärse muutuse meie ehitatud keskkonna arengus – nii kvaliteedis, hinnas kui ka kiiruses,“ märkis Saar.
Eesti ehitusinseneride liidu aseesimees Andres Piirsalu märkis, et arhitektuuri ja ehituse kõrget kvaliteeti ning uuenduslikkust saab esile tõsta kõigi peapreemia noppinud objektide juures. „Olgu tegu aasta ehitaja Joonas Matteuse juhtimisel valminud Confido meditsiinilinnaku või aasta ehitusprojekti Paksu Margareetaga, nende kõigi ühiseks märksõnaks on laitmatu teostus ja läbimõeldud lahendus,“ sõnas ta.
