FOTOD | Algas Tallinna Sadama altkäemaksuprotsessi eelistung
Täna kell 10 alganud eelistungil osalesid süüdistavate kaitsjad Aivar Pilv, Paul Keres, Vahur Kivistik, Kaimo Räppo, Aadu Luberg, Toomas Pikamäe, Erki Kergandberg ja Elmer Muna Poola kolleegidega.
Kaitsjad on esitanud taotluse kriminaalasja lõpetamiseks aegumise tõttu, sest süüdistuste kohaselt lepiti altkäemaksus kokku aastatel 2008 ja 2009. Prokuratuuri hinnagul tuleks ajaliseks määratluseks võtta aga aasta 2015, mil toimus viimane hüve üleandmine. Ain Kaljuranna kaitsja Paul Keres ütles, et prokuratuuri seisukoht altkäemaksu kokkuleppimise ja täideviimise kohta pole loogiline.
"Prokuratuur väidab, et 2008. aastal leppisid Kaljuarand ja Tõnis Pohla kokku, et 2010. aastal annab Pohla üle summa 126 eurot. On see tõsiseltvõetav väide? Või, et nad leppisid 2008. aastal kokku, et Pohla annab kauges tulevikus üle mootorsaani. See lihtsalt ei ole loogiline," ütles Keres.
Lisaks vaidlevad kaitsjad vastu, et süüdistust ei saa esitada ametiisikute kohta, vaid tegemist on eraisikutega. "Riigiametnik saab olla vaid see, kelle nimetab ametisse riigivara haldaja ehk siinkohal majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Ain Kaljuranna valis ametisse ettevõtte nõukogu. Tema ei ole ametiisik ja teda ei saa kriminaalmenetluses sellega käsitleda," ütles Keres.
Temaga nõustus ka Ain Kiili kaitsja Aivar Pilv.
Samuti esitati taotlus, et kriminaalmenetlus tuleks lõpetada, sest süüdistatava Jan Paszkowski suhtes ei kehti kaitsjate hinnangul Eesti karistusseadustik, sest rahade üle andmine ei toimunud Eestis. Prokuratuuri sõnul ei ole see väide pädev, sest kui kuriteos on osalenud Eesti kodanik, praegusel juhul Allan Kiil, siis kehtib nende altkäemaksu kuriteo puhul kõigi osalenud isikute puhul Eesti karistusseadustik.
Lisaks on süüdistus kaitsjate sõnul ebaselge, et altkäemaksu episoode pole kirjeldatud täpse aja ja asukohaga. "Altkäemaksu andmised toimuvad süüdistuste kohaselt tuvastamata ajal, tuvastamata kohal ja sellisel viisil formuleeritud süüditus on ebatäpne. Me ei saa eeldada, millal ja kus kokkulepped saavutati ja millal altkäemaks üle anti. Minu jaoks ei vasta süüdistus nõuetele," põhjendas Aivar Pilv.
Üks Eesti suurimaid korruptsiooniskandaale
Ligi kolm aastat kestnud kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditele tuginedes süüdistab Riigiprokuratuur Allan Kiili ja Ain Kaljuranda 2005. kuni 2015. aastani suures ulatuses altkäemaksu võtmises ning rahapesus. Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka endisele Tallinna Sadama hooldusosakonna juhatajale Martin Paidele ning lisaks süüdistatakse 7 füüsilist ja 2 juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.
Süüdistuse järgi nõustusid Allan Kiil ja Ain Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõtetelt selle eest, et nende lepingulised suhted AS-ga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt. Kümne aasta jooksul nõustusid Allan Kiil ja Ain Kaljurand nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu 4 miljoni euro ulatuses. Sellest suurima osa, ligikaudu 3 miljonit eurot, moodustas Allan Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate poolt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.
Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro. Martin Paideni ning Ain Kaljurandini jõudis altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Allan Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi 2 miljonit eurot ning ülejäänu jäi tema poolt kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.
