FOTOD | Eesti Panga müsteerium. Kust pärineb keskpanga juhi kabinetist leitud püssikuul?

Eesti Pangast leiti remondi käigus üks eriti põnev meene, mis pärit teise maailmasõja päevilt. Kas tõesti toimus keskpanga tolleaegse presidendi kabinetis tulistamine?

Nagu laiemalt Eestis, toimus ka keskpangas aastatel 1940-41 palju ootamatuid sündmusi.

Ka Eesti Panga presidendi kabinetis, kus on senini säilinud tolleaegne ehk Jüri Jaaksoni ametiajast pärit mööbel, leidub üks märk pöördelistest sündmustest. Aga seda naljalt ei märka.

Nimelt leiti keskpanga juhi kabinetist põrandaparketi liistu fragmendis istuv kuul, mida tänane panga president Madis Müller huvilistele pärast Jüri Jaaksoni meenemündi üritust näitas. Seda aastatetagust ja sõjaajast pärit leidu on keskpank hoolikalt säilitanud.

Kuul on oma ajal lastud istudes Eesti Panga presidendi toolilt, selgus politsei poolt tehtud ballistilisest ekspertiisist. See tabas põranda uksepiita.

Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve lisas, et kuul leiti remondi käigus.

“Leidsime, et kabinettide põrandaliistud on kulunud,” rääkis ta. “Remontija palus, et kas ta tohib võtta need kulunud, ent korralikud Eesti tammepuust liistud endale, kuna nendest saab veel midagi meisterdada. Ja siis avastas ta liistust kuuli, mida me hakkasime uurima ja mille me saatsime ekspertiisi.”

Tõenäoliselt toimus tulistamine või läks relv keskpanga juhi kabinetis lahti kas 1940. või 1941. aastal. Keskpanga juhi kabinet asub Eesti Panga nn. uues osas, mis valmis 1935. aastal.

Kuul on lastud kunagi Eesti Panga presidendile Jüri Jaaksonile kuulnud ametirelvast. Aga kas laskja oli toona just keskpanga juht või mitte, pole teada.

Ilmselt pigem pole, sest see oleks liiga ilus lugu, et olla tõsi, arutasid Eesti Panga presidendi kabinetis seoses Jüri Jaaksoni meenemündi tutvustusega sinna jalutuskäigul vestlema sattunud ajaloolased kui Madis Müller vanaaegsest kapist kuuliga liistutüki lagedale tõi. See tähendaks, et justkui oleks Jaakson relvast tulistanud kui teda arreteerima tuldi.

Rait Roosve sõnul oli kuni 1980. aastani keskpanga Eesti haru juhile ette nähtud teenistusrelv. Kaasaajal Eesti Panga presidentidel teenistusrelva pole.

Jaaksoni järel määrati Nõukogude riigipöörde ja Eesti okupeerimise käigus keskpanka juhtima Juhan Vaabeli. Ehk tulistas tema Jaaksoni ametirelvast?

Igatahes oli jutu järgi labiilse iseloomuga Vaabelil politseis kirjas üks intsident tulirelvaga, kuid selle kohta pole rohkem informatsiooni. Seega pole teada, kas jutt käib samast juhtumist. Ka ei saa välistada, et mõni valvur leidis relva ja tahtis siis vaadata, kas see pauku ka teeb.