Eestis asutati 1993. aastal Kesk- ja Ida-Euroopas esimene positiivne krediidiregister, kuid 2000. aastal otsustati see sulgeda ja luua maksehäirete register, rääkis tänasel eraisikute laenuinfo vahetamise positiivse krediidiregistri loomise allkirjastamise üritusel Krediidiinfo juhatuse esimees Veiko Meos.

Registriprojekti andmevahetust veab Krediidiinfo. Registriga saavad liituda nii pangad kui krediidiandjad. Lepingu allkirjastasid 12 ettevõtet.Positiivse Registri asutajad on Krediidiinfo AS koos Eesti pankade: AS LHV Pank, Bigbank AS, TF Bank AB, AS Inbank ja Finantsinspektsiooni litsentseeritud krediidiandjatega: AS LHV Finance, Bondora AS, BB Finance OÜ, Creditstar Group AS, Hüpoteeklaen OÜ, IPF Digital Estonia OÜ, Placet Group OÜ ja OÜ Koduliising. Puudu olid suured pangad, kelle hilisemale liitumisele Krediidiinfo loodab.

LHV jaepanganduse juht Andres Kitter ütles, et miks ei ole liitunute seas suurpanku, tuleks küsida neilt endilt. Tema hinnangul liituvad SEB ja Nordea mingi aja pärast ja Swedbank on kindlasti viimane liituja.

Selleks, et liitunud asutus võiks anda edasi kliendi laenuinfot, peab laenuvõtja laenu taotledes igakordselt sellise loa andma. Eraisiku andmeid vahetatakse vaid minimaalses mahus.

Vahetatavad andmed koosnevad sellises infost nagu laenulepingu number, laenusumma, laenusumma jääk, laenu algus- ja lõpptähtaeg, laenu maksegraafik, 7 päeva üle maksetähtaja hilinenud maksete summa ja laenuliik. Andmete vahetamiseks kasutatakse turvalisi riigi X-tee süsteeme.

Inimene peaks tänu infovahetusele olema paremini kaitstud lõhkilaenamise ja üle jõu käivate rahaliste kohustuste võtmise eest. Laenuandjale tähendab see võimalus teha kvaliteetsemaid laenuotsuseid ja mille tagajärjel vähenevad krediidikahjud.

SEB on positiivse (krediidi)registriga liitumise osas positiivselt meelestatud, teatas pank.

„Kuna registriga liitumine on vabatahtlik, siis on oluline, et kõik turuosalised registriga liituksid - siis on register põhjalik ja täidab oma eesmärki,“ teatas pank. „SEB eelistaks, et positiivne (krediidi)register oleks riiklik ja sealt saaks kätte kogu laenuotsuse menetlemiseks vajaliku kohustuste info.“