FOTOD: Eurorahaga püsti pandud bussijaamast on saanud populaarne käimla

 (135)
Mäo bussijaam
Mäo bussijaamFoto: Priit Simson

Mäo reisiterminal avati 2010. aastal suure õhinaga. Sellest pidi saama Kesk-Eesti transpordivõrgu keskus. Täna haigutab siin põllu peale ehitatud terminalis aga tühjus. Nii seest kui väljast näeb see värske ja moodne välja, kuid inimesi siin palju ei liigu. Ka 70-kohalises parklas on vaid üksikud autod. Kokku varises kunagi planeeritud mini-Eesti projekt.

2010. aasta juuli alguses valmis kohalike poolt kaua oodatud Mäo reisiterminal. Ka täna sõidab siit näiteks Tallinna suunas vaat et sama palju busse välja kui Tartust. Päev läbi ja iga mõnekümne minuti järel. Olgu tööpäev või nädalavahetus. Mäol elab alla saja inimese.

Tegelikult ongi terminali mõtteks olla kesk-Eesti ühistranspordi ristumiskoht, kus toimuvad ümberistumised. Just seetõttu läbib seda terminali üle saja bussi päevas.

Siin on kokku viis bussiootamise posti ning väljumised toimuvad viies suunas - Tallinn, Rakvere, Paide, Tartu ja Viljandi.  Seest on saal nagu uus, väga hästi hoitud ning varustatud tablooga, mis näitab muuhulgas mitme minuti pärast buss saabub. Nagu Tallinnas. Siin saab kasutada ka internetti.

350 000 eurot maksnud terminal on aga tühi, seal ei müüda ei kohvi ega ajalehti - ei ole põhjust siia tulla ja siin peatuda. Seetõttu haigutavad siin tühjade toolide read.

„Reisiterminali rajasime Euroopa Liidu struktuurfondi toel ning üheks tingimuseks oli, et viie aasta jooksul ei tohi seal tegeleda tulu toova tegevusega. Seal on küll interneti kasutamise võimalus ja wc, aga mitte midagi enamat," ütles Järva maavanem Tiina Oraste. Ta lisas siiski, et 2016. aastal saab sinna hakata rentnikke otsima, kes bussijaamas kohvi ja muud sellist kraami pakkuma hakkaksid.

Hoones on siiski ka Järvamaa ühistranspordi keskuse ruumid.

Oraste jutust jääb mulje, et praegu on reisiterminali näol tegu rohkem suure avaliku tualetiga. Mitte, et inimesed oma häda ootesaali teeks, kuid peamine kasutus on just sealsel wc-l. „Sinna sõidavad ka ekskursioonibussid ning inimesed saavad kasutada tualettruumi," ütles Oraste. Samas tuleb nentida, et varem ei olnud kohalikel bussi oodates mingit peavarju, nüüd on võimalus pugeda ontlikusse bussijaama varju.

Siiski leiab maavanem, et terminal on ennast õigustanud. Seda kasutatakse tema sõnul piisavalt. Ümberkaudsetel on komme jätta auto parklasse ja sõita bussiga edasi. „Kavatseme seda edasi arendada nõnda, et oleksime ühendatud ka rongiliiklusega, et bussisõit viiks raudteejaama, kust inimene saab rongile istuda," vaatas maavanem tulevikku.

Küsimusele, miks rajati bussiterminal Mäo keskusest nii kaugele vastas maavanem, et tegemist on riigimaaga ning Mäo keskuses on maa erakätes. „Koostöös keskuses asuvate ettevõtetega plaanime rajada reisiterminali ja keskuse vahele kergliiklustee. See võimaldab kohalikel näiteks rattaga bussijaama sõita, sõiduvahend sinna jätta ja bussiga edasi minna."

Kaks aastat peab ootama, enne kui bussiterminali saab hakata elu sisse pumpama. Kas on aga kedagi, kes seal toitlustustki pakkuma hakkaks? Praegu jätab see möödasõitjale kurbnaljaka mulje. Palju asfalti, palju moodsat ehitusmaterjali ning tehnikat, kuid vähe neid, kellele see kõik mõeldud on - inimesi.

Mini-Eesti jäi ära

2010. aastal kirjutas Rein Sikk Eesti Päevalehes loo mini-Eesti ideest, mis Järvamaa omavalitsusjuhte toona väga paelus. Toetust oli juba saadud projektide kirjutamiseks, kuid paraku kustutati selle üle 2 miljoni eurose projekti tuli juba peagi. Projekt lihtsalt ei saanud toetust.

Idee oli aga suurejooneline. Samasse bussiterminali ümbrusesse oleks püsti pandud näiteks Tallinna laululava, teletorn, Kumu, raudteejaam, Pirita olümpiakeskus, Tartu ülikool, toomkirik ja tähetorn. Lisaks Palmse mõis, Oru loss, Purtse ja Narva linnus, Narva raekoda, Türi raadiomast, Kõpu tuletorn, Pärnu rannakohvik, mudaravila ja Ammende villa. Loomulikult tuleb Suure Munamäe otsa vaatetorn. Maketid ehitatakse mõõtkavas 1 : 25. Seda isegi siis, kui mõni ehitis, näiteks Paide ordulinnus, pole säilinud.

Mini-Eestis oleks asunud kaheksa saart, kakskümmend teed, kaheksateist veekogu ja silda, neli kõrgustikki ja kõik maakonnakeskused. Ringi oleks plaanide järgi saanud liikuda jalgsi ja rongiga, kusjuured jalgsiretk oleks võtnud aega poolteist tundi.

Mini-Eesti pidi külalisi vastu võtm hakkama sel aastal, piletihinnaks kavandati 8 eurot.

Loe veel