Karjaküla farm on oma suhtluses teinud kannapöörde. Kui varem välditi avalikkusega suhtlemist ning oma tegevuse selgitamist, siis nüüd kutsuti inimesed endale lausa külla. Küsida võis kõike. Selle sammu õigsust näitas kõige enam see, et kohale saabunud loomakaitsjadki tänasid korraldajaid avatud suhtlemise eest. Ette heideti vaid seda, et rebastel oli ole ettenähtud pesakaste.

"Seda ei nõuta tegelikult üheski riigis. Nende rajamine tähendaks seda, et rebaste seas hakkaks levima haigused. Püüame praegu Põllumajandusministeeriumiga jõuda mingile kokkuleppele, kuidas seda lahendada saaks, et kõik rahul oleks," ütles farmi Zootehnik Alar Kõre.

Riigikogu liikmetest olid kohal keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool, aseesimees Karel Rüütli ning komisjoni liige Tõnis Kõiv.

Eelmisel aastal sai Karjaküla lõpuks kätte minkide pidamise loa. Riik kehtestas nimelt aastaid tagasi uued mängureeglid, mida loa saamiseks täitma pidi. Teha on veel nii mõndagi, kuid luba siiski saadi.

"Nõudmised tulid täpselt masu ajal ning me ei saanud neid kohe ellu viima hakata. Viimastel aastatel on taas investeeringuteks raha olnud," ütles tootmisjuht Marina Sinijärv.

"Käisin hiljuti siin kohalikega rääkimas ja mulle üllatuseks oli suur osa Karjaküla farmiga rahul, suhtuti hästi. Tänan teid ka tänase avatud suhtlemise eest," ütles keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli ürituse lõpus.

Sulgemine oleks katastroof

Eelmisel nädalal kirjutas Eesti Ekspress sellest, et keskkonnaministeeriumil on valminud seaduseelnõu, mis keelaks minkide ehk ameerika naaritsate kasvatamise Eestis. Nii ütleski Eesti Väike- ja Keskmiste ettevõtjate Assotsiatsiooni president Kersti Kracht kogunemisel, et poliitikud peaks enne tõsiselt kaaluma, kui sellise seaduse vastu võtavad.

"Karjaküla karusloomafarm on Keila valla suurim tööandja. Selle sulgemine tähendaks vallale sotsiaalset katastroofi," ütles Kracht ning lisas, et Eestis on iga ettevõtja kulla hinnaga. Kersti Kracht on ise aastaid Keila vallas elanud ning on siin aktiivne ettevõtjate eestkõneleja.

Fotodele kommentaariks niipalju, et puuri katusel ei ole mitte väljaheide vaid loomade söök. See on neile spetsiaalselt valmistatud segu.