"Isiklikke lemmiktooteid on kaks – kuumsuitsu lõhefilee ja soolaforellifilee lõigud. Mõlemaid hakatakse valmistama ka uues tehases," rääkis M.V. Wool kalatööstuse nõukogu esimees Meelis Vetevool Delfi Majandusele. Pidulikule tehase avamisele oli kutsutud ka sadakond koostööpartnerit ning tehase avas majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Tööd saab uues Tallinna piiri ääres Harkus asuvas tehases ligikaudu kuuskümmend inimest, uus tootmishoone on 4500 ruutmeetrit suur. 2006. aastal planeerima hakatud projekt läks maksma ligi 60 miljonit krooni.

Miks rajati uued tootmisruumid?

Kui seni asus saja töölisega tööstus Vihterpalus, siis uue tehase avamise tingis vajadus toota rohkem ning samuti ajendas omanike soov murda paremini Euroopa turule.

"Uue tehase avamisega tõstame veelgi toodete kvaliteeti ja loodame pakkuda tõsist konkurentsi Euroopa kalatööstustele. Uus tehas loob võimalused mitmekordistada meie toodangu mahtu ja laiendada oma toodangu müüki maailma turgudel," ütles Vetevool.

Kuhu läheb Harkus töödeldud kala?

Kui seni on M.V. Wool müünud peamiselt kodumaal – ekspordi osakaal moodustab ehk 5% toodangust – siis kas nüüd on kavas lisaks Soome, Taani ja Lätti eksportimisele kavas asuda ka näiteks Venemaa turgu vallutama?

"Tootmisvõimsuste nappuse tõttu on meie eksport olnud võrdlemisi väike. Loomulikult oleme avatud läbirääkimisteks kõikidele turgudele," ütles Vetevool. Enamus toodangus jääbki kodumaisele turule.  "Suurim koostööpartner on Selver AS, kus teenindame operaatorina 31 kaupluse kalaletti," ütles Vetevool.

Detsembris avab Harkus oma uksed ka firma esinduskauplus Mati Kalapood.

1988. aastal asutatud aktsiaseltsi M.V.Wool põhitegevusalaon värske ja külmutatud kala ning erinevate kalatoodete tootmine ja müük. Toorainena kasutatakse nii punast (lõhe, forell), kui ka valget(mereahven, heeringas) kala. Punane kala tarnitakse Norrast ning valgekala nii Eestist kui muudest riikidest (Kanada, Taani jt). Kalatootedon seni valmistatud ettevõtte kalatööstuses Vihterpalus.