FOTOD | IMFi delegatsiooniga kohtunud rahanduskomisjon pidi jagama selgitusi eelarvemiinuse, plaanitava pensionireformi ja piirikaubanduse kohta

 (45)

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon kohtus oma eelvisiidi viimasel päeval ka riigikogu rahanduskomisjoni liikmetega. Kohtumisel keskenduti Eesti majanduse ja rahanduse hetkeolukorrale ning väljavaadetele, käsitleti ka hetke põletavamaid küsimusi.

„IMF soovis saada ülevaadet, kuidas on juhtunud, et majanduslikult headel aegadel on Eesti riigieelarve sattunud suurde miinusesse. Käsitlesime ka koalitsiooni plaane pensioni teise samba lammutamisest ja piirikaubanduse teemat,” märkis pärast esmaspäeval toimunud kohtumist rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond).

Tegemist oli 21. maist kuni 27. maini Eestis viibinud IMFi delegatsiooni nn vahevisiidi (fact finding mission – ing k) viimase kohtumisega. Nädal aega aset leidnud külaskäigu raames toimusid IMF-i esindajatel kohtumised nii avaliku kui erasektori esindajatega, arutamaks Eesti majanduspoliitilist olukorda.

Vaatluse all oli finantssektori olukord ning finantsstabiilsust ohustavad riskid, makrofinantsjärelvalve meetmete rakendamine, samuti rahapesu tõkestamisega seotud arengud. Enne riigikogu rahanduskomisjoni liikmetega kohtumist, oli IMFi delegatsioon kokku saanud ka Eesti Panga, rahandusministeeriumi, finantsinspektsiooni ja teiste institutsioonide esindajatega.

Esmalt huvitas eelarvemiinus

„Kohtumistel riigikogu rahanduskomisjoniga on majandusarengu ja eelarvepoliitika teemad alati laual. Seega oli eelnevalt teada, et nad tahavad saada meilt majandus- ja finantsteavet ning teavet riigieelarve, fiskaalpoliitika kohta ning infot valitsuse tegevuse kohta selles valdkonnas,” rääkis Sõerd.

Seotud lood:

Tema sõnul tahtsid IMFi esindajad kõige pealt teada eelarvemiinuse parandamise ja miinuse vähendamise meetmete kohta. „Nad viitasid eelarvenõukogult saadud ülevaatele, mille järgi eelarvepositsiooni on vaja parandada juba alates käesolevast aastast ja et kulude kärpimine on vajalik ka järgmistel aastatel,” kirjeldas rahanduskomisjoni liige.

Ka tõi IMF välja, et Eesti on varem olnud tugeva eelarvepoliitikaga riik teiste riikide võrdluses, nüüd on aga majanduslikult headel aegadel eelarvepositsiooni nõrgenenud. „Eesti siseriikliku eelarvereegli ja EL fiskaalreegli täitmiseks on vaja rakendada meetmeid, nad tahtsid teada, milliste meetmetega eelarvet parandatakse kas on kavas muuta ka eelarve baasseadust ja seal olevat eelarvereeglit,” märkis Sõerd.

Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka (Isamaa) kinnitusel on valitsus eelarvestrateegia koostamisel võtnud suuna puudujäägi järk-järgulisele vähendamisele. „Eesmärk on viia eelarve struktuursesse tasakaalu aastaks 2021,“ ütles Kokk. Ta selgitas IMF delegatsioonile ka valitsuse kavandatavaid aktsiiside langetamise ja pensioni II samba reformiga seotud asjaolusid.

Pensionireformi osas soovitas IMF konsulteerida osapooltega

Sõerdi sõnul tundis IMF huvi ka selle vastu, et kuna varasemast on valitsus teada andnud, et kavas on ulatuslikud investeeringud laenurahaga, siis millised need investeeringud on, kui palju konkreetselt nendeks investeeringuteks võetakse laenu ja kellelt seda laenu võetakse.

„Rahanduskomisjoni esimees sellele konkreetset vastust ei andnud, rääkis midagi maanteede ja raudteede investeeringutest ja sellest, et igal aastal olevat seal ca 200 mln eurot puudu,” nentis Sõerd. Tema sõnul juhtisid opositsioonisaadikud tähelepanu sellele, et suur osa investeeringuvajadusest kaetakse ära eurorahadest ja Eesti on suhtes SKP-sse ühe suurima avaliku sektori investeeringute määraga riike.

Mis puudutab koalitsiooni plaani II pensionisamba vabaks laskmise osas, siis seal oli IMFi esindajate soovitus väga selge. „Enne otsustamist tuleks võimalikult suuremas ringis kõigi asjassepuutuvate osalistega teha põhjalik arutelu. Nad soovitasid igal juhul sellise ulatusega ümberkorralduse puhul teha põhjalikud mõjuanalüüsid,” lausus Sõerd.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Maris Lauri (Reformierakond) hinnangul on tähtis, et IMF delegatsioon teeb oma vahevisiidi pärast uue valituse ametisse astumist, et saada selgus, missugused fiskaalpoliitilised sammud on kavas astuda. „Seoses eelarve defitsiidiga on vaja kärpida kulusid nii käesoleval aastal kui ka järgmistel aastatel,“ ütles Lauri.

IMFi põhimissioon aasta teises pooles

IMF delegatsioon tuleb oma põhimissioonile Eestis käesoleva aasta teises pooles, et siis põhjalikumalt arutada riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ning kavandatavaid majanduspoliitilisi samme. Valuutafond arutab kord aastas kõikide liikmesriikidega olulisi majanduspoliitilisi teemasid. Konsultatsiooni järel valmib raport IMF-i ekspertide hinnangutega Eesti majanduspoliitika kohta.

Kohtumisel osalesid rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa), aseesimees Maris Lauri (Reformierakond) ja liikmed Dmitri Dmitrijev (Keskerakond), Jürgen Ligi (Reformierakond), Andres Sutt (Reformierakond) ja Aivar Sõerd (Reformierakond). IMF-i neljaliikmelise delegatsiooni juht on Cheikh Anta Gueye.