FOTOD ja INTERVJUU | Nurmiko aiandis saavad aednikeks robotid. Kauguses terendab börsile minek

 (47)
President Kersti Kaljulaid Nurmiko avamisel
President Kersti Kaljulaid Nurmiko avamiselFoto: Jaanus Lensment

Täna avati taas Nurmiko aianduskeskuses kasvuhoone ja pood.

Aasta algas Nurmikole kohtutavalt, kuna suur osa kasvuhoonest põles ilutulestiku laskmise tõttu maha. Nüüd on aga osa aiandist taastatud ning naistepäeva ootavad tulbid. Kasvavad ka teised lilled.

Avamisele tuli ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kaaskonnaga, kuid ka mitmeid ärimehi, kelle puhul ei saa välistada, et nad võivad olla huvitatud Nurmikosse investeerimisest.

Nurmikol on suured laienemisplaanid, mis olid juba ka enne kohutavat sündmust. Detailplaneeringud olid juba tehtud. Aiandi uusima osa, mis maha põles, asemele tuleb veel kaasaegsem kasvuhoone.

Ettevõtte juht ja omanik Jaak Ungerson tänas aidanud inimesi ja tegi presidendiga aiandis ringkäigu. Ungerson andis Ärilehele intervjuu.

Kui suureks saab Nurmiko aiand kasvada?

Kui me kunagi alustasime, oli plaan, et meil on pool hektarit infrastruktuuri ja neli hektarit kasvuhooneid. Detailplaneering ja ehitusõigus on 4,5 hektarile. Valmis oli poolteist hektarit. Plaanis oli juurde ehitada 2,5 hektarit. Ootasime õiget aega. Eesti turg ja tarbimine kasvas järgi. Olime valmis 0,4 hektarit juurde ehitama. Siis tuli põleng. Uus osa hakkab praegusest erinema selle poolest, et tööjõudu on vähe tarvis, seal hakkavad toimetama robotid. Inimesi hakkab asendama automaatika, näiteks kastmisel, lauad liiguvad. Ära põlenud kasvuhoone oli kah päris hea, agronoomi unistus. Nüüd tuleb veel gramm ägedam.

Seotud lood:

Aga Nurmikol on ka suur plaan. Mis see on?

Nurmikost võib kunagi saada rahvaaktsia. Iga eestlane teab midagi aiandusest. Ühel hetkel Nurmiko on börsil.

Millal see juhtuda võib?

Seda ei tea. Mina olen hariduselt agronoom, spetsialiseerunud lillekasvatusele. Ma loodan, et mul tulevad head investorid ja partnerid, kes tunnevad seda asja paremini. Vaatame, mis tulevik toob.

Kas juba praegu käivad potentsiaalsete investoritega läbirääkimised?

(Naerab). Ei saa salata.

Jüri Mõis liikus siin üritusel ringi...

(Naerab). Väino Kaldoja liikus ka ringi. Ega robootika Eesti inimestele meeldib. Seda veel ei tea.

Aga praegu nad ei ole veel investorite ringis?

Ma ei saa midagi öelda.

Kui suur on rahavajadus, et kogu aiand valmis teha?

Üks kaasaaegse aiandi hektar maksab umbes neli miljonit eurot. Kui juurde saame ehitada 3,5 hektarit, siis 14 miljonit eurot tuleks investeerida. Meil on juba tehastest pakkumised ühe hektari rajamiseks ja kui me need ära kinnitame, siis umbes 18 kuud kestab tehases kasvuhoone tootmine. Suurme plaan on ikka aastate peale. Kui esimene lisahektar on valmis, siis vaatame, kas tellime kohe teise ja kolmanda hektari või pool hektarit juurde. Sellega võib mängida nagu Legoga.

Kui palju on võimalik lillekasvatuses hektari kasvuhoonega teenida?

Käive ei ole väga suur. Üks hektar annab aastas umbes poolteist miljonit eurot käivet. Neli hektarit oleks siis kuus miljonit eurot käivet.

Kasum tuleb siis mitte käibelt, vaid efektiivsuselt?

Just. Ja mida rohkem on pinda, seda efektiivsem on. Olenemata hektaritest on üks insener, üks tootmisjuht, üks müügiinimene. Neid ei tule juurde, hektareid tuleb juurde. Kuna hektarid on kaasaegsed, siis sinna ei tule ka palju inimesi juurde.

Millal ettevõte börsile läheb?

See on veel natuke ulme ja võtab aega. Kõigepealt peab saama mahud taha.

Kas Eestil on üldse mingisugused eelised Hollandi lillekasvatuse ees?

Eestil on väga suured eelised Hollandi lillekasvatuse ja köögiviljatootmise ees. Eesti inimesed elavad Eestis. Köögiviljad ja lilled peavad olema tarbija lähedal. Siin rohkem saladust ei ole.

Kas hinna osas on Eesti Hollandiga konkurentsis?

Kui on kaasaaegne investeering ja robotid, siis on. Me peame tegema sama asja mis on Hollandis. Praegu on kõik Eesti tooted natuke kallimad. Ka meie lilled on natuke kallimad, aga ka lopsakamad ja ikkagi kohalikud. Kliendilähedus on A & O aianduses.

Miks Holland on lillemajanduses nii edukas?

Holland on sama suur kui Eesti. Holland on läbi ajaloo olnud asumaade riik. Nemad kasvatavad igal pool. Ega aafriklased ju ei kasvata lilli, hollandlased kasvatavad. Holland kontrollib kõike.

Target Ärileht