Eesti Pandipakendi tegevjuhi Rauno Raali sõnul valiti keskuse uueks asukohaks Lasnamäe, sest see on logistiliselt väga sobiv.

„Kuna peaaegu pool pandipakendite tagastusest tuleb Tallinnast ja Harjumaalt, soovisime olla kogumisvõrgustikule lähemal. Uus keskus on logistiliselt väga heas asukohas – suurtel autodel on võrdselt lihtne saabuda nii Peterburi, Tartu kui Pärnu maanteelt," selgitas ta.

Keskuse läbilaskevõime suurenes uue tehase avanedes 30% ja väljastatavate pakendikuubikute mass endiste mõõtmete juures pea 100%. "See tähendab, et ühte kuubikusse pressitakse rohkem pakendeid, väheneb transpordivajadus ning seeläbi ka keskkonnareostus,“ sõnas Raal.

Kui Eesti Pandipakend kaheksa aastat tagasi alustas, sorteeriti pudeleid ja purke suures osas käsitsi. "Nii oli see kuni tänaseni, kuid nüüdsest on see ülesanne antud automaatsorterile,“ lausus Raal.

Uue keskusega kaasnenud väga oluliseks muudatuseks peab Raal töötingimuste olulist paranemist: „Mul on hea meel, et meie töötajad – nii need, kes töötavad tehases kui ka need, kes kontoris – on nüüd kaasaegsetes ja energiasäästlikes tingimustes. Piltlikult öeldes saime kuurist katuse alla.“

Eesti Pandipakend on 2005. aastal tootjate ja maaletoojate ning kaupmeeste poolt pakendiseaduse alusel loodud pakendi taaskasutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestiliselt tagatisrahaga koormatud pakendite kogumist, transporti, sorteerimist, loendamist ja taaskasutamist. Vastavalt pakendiseadusele hõlmab see vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastmass-, klaas- ja metallpakendit.

Eesti Pandipakendiga on liitunud 150 tootjat ja maaletoojat ning 1350 tagastuskohta. Eesti Pandipakendi pakendiregistris on registreeritud üle 6000 tootepakendi.

Vaata pilte pidulikult avamiselt, kus tummide taga tegi šõud Reigo Ahven: