FOTOD JA VIDEO | Rahandusministeeriumi prognoos: palgakasv taastub ülejärgmisel aastal

 (238)

Selleks aastaks prognoosib ministeerium 5,5 protsendist majanduslangust. Tuleval aastal peaks majandus kasvama 4,5 protsenti.

2022. aastal peaks Eesti majandus kasvama 3,5 protsenti, 2023. aastal kolm protsenti ja 2024. aastal 2,3 protsenti.

Palkade kasv taastub 2022. aastal. Tulevaks aastaks prognoosib ministeerium keskmise palga 2,3 protsendist reaalkasvu.

Majanduse taastumine nii järsk ja V-kujuline ei tule, nagu kevadel lootsime, ütles rahandusminister Martin Helme. Ka edaspidi on vaja majandust toetada, lausus ta.

Kriisi lõpuks peaks Eesti võlakoormus kerkima 30 protsendini SKPst.
Valitsussektori võlg kasvab läinud aasta 8,4 protsendilt 2024. aastaks 31,3 protsendini.

„Jutt, et me orjastame järgnevad põlved võlakoormaga, on jaburus,“ ütles Helme.

Teise kvartali maksutulude vähenemiseks prognoositi 1,3 miljardit eurot, kuid tegelik miinus oli 468 miljoni euro võrra väiksem.

Viirusepuhangu majanduslik mõju jääb Eestis ja Põhja-Euroopas väiksemaks kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kriisi mõju jaotub Eesti majanduse eri tegevusaladele väga ebaühtlaselt.

“Kriis majanduses ei ole sel aastal olnud nii järsk, kui kevadel lisaeelarvet tehes ootasime. Lisaeelarves võetud meetmetega suutsime majanduslangust pehmendada,” ütles rahandusminister Martin Helme. “Eesti majandusel läheb paremini kui Euroopa Liidu riikidel keskmiselt. Meie majandus areneb ligikaudu samas taktis kui meie naabritel Lätil, Leedul, Soomel ja Rootsil. Siiski tuleks majanduse taastumist möödunud aasta tasemele oodata pigem ülejärgmisel aastal.”

Seotud lood:

Seni on Eesti majandusel läinud varem kardetust paremini, kuid majanduse edasise käekäigu dikteerib viiruse enda kontrolli alla saamine. Prognoosi järgi on oodata majanduse taastumist järgmisest aastast alates, kuid osa teenuste tarbimine võib endiselt olla takistatud.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kahaneb prognoosi järgi tänavu -5,5 protsenti. Seevastu SKP kasvab 2021. aastal 4,5 protsenti, 2022. aastal 3,5 protsenti, 2023. aastal 3 protsenti ja 2024. aastal 2,3 protsenti.

Kriisi tõttu vähenenud ettevõtete sissetulekud toovad kaasa töötajate koondamisi ning palkade vähendamisi. Ilma töötukassa kaudu makstud töötasu hüvitiseta oleks tööturu olukord märkimisväärselt halvem. Kõige rohkem on kannatada saanud turismiga seotud keskmisest madalama palgaga inimesed. Palgakasvu taastumist võib oodata 2022. aastal, kui majanduse olukord järk-järgult paraneb. Tööpuudus jääb pikaks ajaks kriisieelsest tasemest kõrgemaks.

Keskmiseks palgaks kujuneb 2021. aastal 1428 eurot võrreldes tänavuse 1422 euroga. Hindade muutust arvestades tähendab see siiski 0,9-protsendist reaalpalga langust. 2022. aastal on oodata keskmise palga reaalkasvu 2,3 protsenti. Keskmine palk kasvab 2022. aastaks 1493 euroni.
Koroonakriisi ja aktsiisilangetuste mõjul on hinnad tänavu väikses languses. Langusesse panustavad nii maailmaturu nafta hinna kukkumine, aktsiiside langetused kui ka osa teenuste odavnemine. Hindade tõus taastub järk-järgult järgmisel aastal. 2022. aastal kiireneb hindade tõus 2,2 protsendini, kui lisaks teenuste hinnatõusu kiirenemisele taastatakse kütuse-, gaasi- ja elektriaktsiisi määr koroonakriisi eelsel tasemel.

Rahandusministeeriumi majandusprognoos on üheks aluseks, millest valitsus lähtub aastate 2021–2024 riigi eelarvestrateegiat ja 2021. aasta riigieelarvet puudutavate otsuste tegemisel. Enne tänavu sügist tehtud varasemate tulusid ja kulutusi mõjutavate otsuste põhjal tehtud prognoosi kohaselt vähenevad kriisi tõttu maksutulud ning mahukad leevendusmeetmed viivad valitsussektori eelarve puudujääki, mis hakkab küll edaspidi mõnevõrra vähenema, kuid 2024. aastaks veel tasakaaluni ei jõua.

Maksutulude kasv jääb majanduskasvule alla, kuid varasemaid plaane järgiv kavandatud kulutase on kriisist vähem mõjutatud ning ei lange ka kriisimeetmete lõppemisel. Struktuurne puudujääk tähendab majandusele arvestatavat stiimulit, mis aitab kriisi negatiivset majanduslikku mõju vähendada.

Valitsussektori võlakoormus suureneb sel aastal 18,2 protsendile SKPst võrreldes 2019. aasta 8,4 protsendiga ning jõuab 2024. aastaks 31,3 protsendile SKPst. Riigieelarve nominaalne puudujääk ei loo eeldusi reservide kogumiseks ning riigi rahavoog kokku on aastatel 2020–2024 negatiivne eelkõige seoses kriisist ning taastumisest tingitud suure eelarve puudujäägiga. Riigieelarve negatiivset rahavoogu perioodil 2020–2024 rahastatakse võlakirjaemissioonide ning laenude kaasamise abil.

Maksukoormus on edaspidi alaneva trendiga, kuna kriisist taastumine on maksuvaesem. Keskmine palk kasvab perioodil 2020–2024 oluliselt aeglasemalt kui SKP, väheneb saastekvootide müügitulu ning taastuvad riigi kogumispensioni maksed, mis tehniliselt vähendab maksukoormust. Käibemaks ja kütuseaktsiis veavad tarbimismaksude kasvu, mille osatähtsus tõuseb 2024. aastaks 40,6 protsendile, tööjõumaksude osakaal langeb 53,0 protsendile ja kapitalimaksude osakaal 6,3 protsendile.