Vene spioonide üliluksuslik elu on sellega paljastatud. Nad elavad miljoneid maksvates häärberitest ning peavad vingeid vodka-pidusid.

Paljastus leidis aset peale seda, kui Obama süüdistas otseselt „Venemaa kõige kõrgemal tasemel ametnikke" USA viimastesse presidendivalimistesse sekkumises. Lisaks süüdistas ta Vene poolt ka selles, et USA diplomaate kiusatakse Venemaal taga.

Pärast teadet on selgunud, millistest baasidest on jutt. Need on väga suursugused. Valge Maja on öelnud, et lisaks sellele, et neid kasutatakse meelelahutuse eesmärgil on seal tegutsemas ka salaluure.

Marylandis asuv kinnistu on luksuslik 18,2-hektariline kinnine ala Pioner Pointis, teab öelda The Washington Post. Seda kasutatakse väidetavalt Vene diplomaatide poolt puhkuse eesmärgil, kuid on juba ammu kahtlustatud, et seal toimub palju valgustkarvamaid asju. See koht on vaid 30- minutilise autosõidu kaugusel Washingtonist ning arvatakse, et see on olnud Vene spionaaži keskus.

Kahtlused on muide sellega kaasas käinud juba ajast, mil selle ostis Nõukogude Liidu valitsus 1972. aastal.

Uhkel kinnistul on telliskivihoone, mis on nüüdseks ehitatud 12 korteriks. Lisaks on seal kümmekond väiksemat hoonet, milles igaühes neli korterit. Siin saab korraga elada 40 perekonda.

Fotograaf Gary Landsman pääses sinna sisse ja tegi fotosid sellest, milline kõik välja näeb. Seal on massiivsed elutoad, millest ühel on punased seinad. Sisemus on suursugune ning aiad hästi hooldatud.

Ajakiri Washington Life kirjutab, et endine Vene suursaadik Juri Ušakov (suursaadik aastatel 1999 kuni 2008) pidas paika enda ja oma pere koduks. „Datšal" nagu ajakiri tema poolt kasutatavat maja kutsub, on ka oma jahiruum, kus võeti vastu „erikülalisi".

„Keegi ei käi jahil, aga nii me seda kohta kutsume," ütles Ušakov ajakirjale naerdes.

Ajakirja andmetel oli see baas koduks ka Nõukogude-aegsele saadikule Anatoli Dobrõninile, kes viibis seal Kennedy, Johnsoni, Nixoni, Fordi, Carteri ja Reagani ametisoleku aegadel. Seda kasutati ka Venemaa ametlikeks üritusteks, kus muuhulgas tähistati „Võidupäeva" ehk võitu Teises maailmasõjas.

Kunagi kuulus see ühele DuPonti ja General Motorsi tippjuhile.

Kui Nõukogude Liit selle ära ostis, siis naabrid pelgasid, et Chesteri jõest hakkavad välja tulema tuumaallveelaevad, et ameeriklaste saladusi kätte saada.

The New York Timesi andmetel võitsid venelased naabrid üle sellega, et korraldasid neile suuri pidusööke vodka ja kaaviariga.

Kui Nõukogude Liit kokku kukkus, siis ostis Vene Föderatsioon selle baasi 3 miljoni dollariga.

Üks kohalik ütles 1992. aastal Associated Pressile, et nad püüavad koos venelastega kala. Alati olla keegi nende seltskonnast, kes valdas inglise keelt.

Teine baas osteti veel varasem

Teine suletud baas on Long Islandil asuv Killenworth. Eelmine omanik, Standard Oili naftamagnaat Charles Pratti kolmas poeg, elas selles 49-toalises häärberis surmani ehk 1935. aastani.

Nõukogude Liidu valitsus ostis selle baasi 1950. aastal.

Ka seda kasutasid nõukaaegsed diplomaadid ja NATO peakorteri töötajad puhkekeskusena. Ka seal on väidetavalt tegutsenud Vene spioonid.

New York Times kirjutab, et 1982. aastal tekkis kohaliku linnavalitsuse ja riigidepartemangu vahel tüli, sest esimesed olid seadnud Vene diplomaatidele rannaalal liikumise keelu. Nad nimelt kahtlustasid, et Moskva inimesed käivad seal spioneerimas ja kaitserajatiste kohta infot kogumas. Lisaks häiris kohalikke, et sovietid ei olnud kohustatud maksma maamaksu.

Glen Cove'i linnavalitsus teatas Reagani administratsioonile vihaselt, et neid solvab see, et sovietid spioneerivad ja ei maksa makse ning on natuke solvunud, et Washington suhtub nende muresse kalgilt ja ülevolevalt.

Nii mõnedki on reageerinud vihaselt sellele, et USA valitsus on lubanud spioonibaasidel tegutseda ja ei ole kohalikke nende tegevusest informeerinud.

Vaata fotosid luksuslikest baasidest siit.