FOTOD | Kaheksa miljonit maksma läinud liinil valmivad Rakvere lihatööstuses edaspidi nagitsad viie minutiga

 (53)

Soome lihatööstuskontserni HKScani Eesti tütarfirma avas täna Rakvere lihatööstuses viimase aja suurima, kaheksa miljonit eurot maksma läinud praeosakonna laienduse, mis võimaldab ettevõttel valmistoodete tootmismahtu neljakordistada. Tegu on Eesti toiduainetööstuse selle aasta suurima investeeringuga.

„Täna me avame Rakvere lihatööstuse laienduse, mis tähendab, et senine toomisalune pind, mida on kokku 4,2 hektarit, saab 2000 ruutmeetrit pinda juurde,” rääkis HKScan Estonia juht Anne Mere täna hommikul Rakvere lihatööstuse laienduse pidulikul avamisel. Investeeringu näol on tegemist Baltimaade kõige moodsama tehnoloogiaga lihatööstuses.

Lisaks HKScani Eesti kontori töötajatele olid kohal nii HKScani kontserni juht Tero Hemmilä, maaeluminister Mart Järvik, kaubandus- ja tööstuskoja juht Mait Palts, tööandjate juht Arto Aas ning veel terve rida teiste ettevõtlusorganisatsioonide esindajaid.

HKScani kontserni juhi Tero Hemmilä sõnul üheski teises HKScani üksuses sellist investeeringut valmistoitude tootmismahu suurendamisse ei ole veel tehtud, kui Eestis selle sammuga tehti. Ka ei ole seda lähiajal plaanis mujal teha. „Hetkel meil seda plaani ei ole, kuna me püüame ettevõttele uut suunda leida,” märkis ta. Küll aga rõhutas ta, et Rakvere lihatööstuse investeering peegeldab paljuski tarbijate nõudluse muutust ja vajadust sellega kaasa minna.

Seotud lood:

Tööandjate liidu uus juht Arto Aas märkis, et tuleb tunnustada, et piirkonna ühe suurima tööandjana investeerib HKScan tootmise arendamisse, et see oleks tõhusam ja automatiseeritum. „See on julgustavaks sõnumiks Eesti ettevõtjatele ka väljaspoole Tallinna ja Harjumaad – et saab küll!” lausus Aas.

Suurendab tootmismahtu neljakordselt, vähendab ka energiatarbimist

Kaheksa miljonit eurot maksma läinud investeeringuga laiendab ettevõte praeosakonna tootmisvõimalusi neljakordselt ja muudab senist tootmist ka keskkonnasäästlikumaks – näiteks väheneb sellega tootmise elektritarbimise vajadus 5%.

Tooted, mis selles laiendusega lihatööstusse juurde tulnud uuel liinil valmivad, on valmistatud fileest või hakklihamassist. Suuremalt jaolt tähendab see valmistoidu ehk kotlettide, pihvide, hakklihapallide ja nagitsate tootmise suurendamist. „Tarbijate jaoks tähendab see uusi tooteid ja mugavaid pakendeid,” märkis Anne Mere.

Ka on Rakvere lihatööstuse investeering teadaolevalt selle aasta kõige suurem investeering Eesti toiduainetööstuses. „Miks me seda kõik teeme, põhjus iseenesest on väga lihtne – küpsetatud toodete, praetoodete järele nõudlus järjest kasvab, inimesed on mugavad, väärtustavad rohkem oma aega,” rääkis Mere.

Enne uue liini avamist olid ettevõtte tootmismahud saavutanud oma lae, nõudlus oli kasvanud suuremaks, kui lihatööstus suutis reaalselt toota. Seetõttu tuli pidurdada ka turundustegevusi ja toodete reklaami. Sellega koos tõsteti ka nõudluse reguleerimiseks toodete hinda. Uus osakond ja tehnoloogia aitavad nüüd iga-aastaselt 10% Euroopas kasvavale valmistoitude nõudlusele vastata.

Anne Mere sõnul oli see teist korda ettevõtte ajaloos, kui HKScan Estonia oma praeosakonda laiendanud. Viimati tehti seda kuus-seitse aastat tagasi. Rakvere lihatööstuse juht loodab, et uuel liinil valmivad tooted erinevad täna Eesti turul olevatest valmistoodetest maitse ja mahlasuse poolest. Ka on liinil kasutatavad paneerimistehnoloogiad väga uudsed. „Ma loodan, et see annab ikkagi tarbijale parema maitse,” lausus Mere.

Tänu uuele võimsusele ja uutele võimalustele soovib HKScan kasvada nii Eestis, Lätis kui Leedus kui ka pikemas perspektiivis hakata varustama ka Soome, Rootsi ja Taani horeka sektorit. „Tegemist on olnud väga olulise projektiga meie jaoks, väga suur hulk inimesi on selles projektis kaasa öelnud,” sõnas Mere.

Ringkäik lihatööstuse äsjavalminud laienduses näitas, kuidas uuel liinil valmivad nagitsad viie minutiga. Kohalike meistrite sõnul jõuavad täna Rakveres valminud tooted juba homme hommikuks Tallinnasse või Riiga.

Kuivõrd liin ise on täisautomatiseeritud, siis uusi inimesi lihatöötus juurde võtma ei pea, vaid loodab senise praeosakonna koosseisuga hakkama saada. Pikemas perspektiivis võib see pigem isegi tähendada praeosakonna töötajate hulga vähendamist, kuid seda, kui palju uus liin seda mõjutab, selgub alles pärast seda, kui see on sisse töötatud.

Loe veel

„Praegu meil toimub olemasolevate toodete arendamine uue liini peal, siis hakkame uusi tooteid arendame. Vanas osakonnas on ka rohkem käsitööd. Tahame tõsta ka seal automatiseerituse taset, aga arvestades meie turu väiksust ja fragmenteeritust, erinevat nõudlust eriturgudel, siis see käsitöö osa kindlasti jääb,” kirjeldas Anne Mere.

HKScan Estonia aastane investeeringute tase on tavaliselt 10-11 miljonit eurot. Sel aastal investeeritakse lisaks Rakvere lihatööstuse tootmise laiendamisele kolm miljonit ka Ekseko seafarmi renoveerimisse Viljandimaal Viiratsis, millega loodetakse selle aasta lõpuks ühele poole saada. Pärast seda palju rahulikumalt võta ei saa.

„Mis sa siin ikka rahulikumalt võtad. Majad vajavad ju uuendamist ja ega vaenlased ei maga. Eks me kogu aeg vaatame, kuidas oma tegevust automatiseerida, protsesse tõhustada, kvaliteeti tõsta ja lisaks ka uusi tooteid arendada – uusi tootmis- ja pakendiliine,” märkis Mere.

Tahavad uue liiniga ka kasumlikkust parandada

Kuivõrd HKScani kontsernil ei ole viimastel aastatel kerge aeg olnud ja raskustega on silmitsi seisnud ka Eesti tootmine, siis loodavad lihatööstuse juhid, et uus liin aitab ka HKScan Estonia kasumlikkuse parandamisele kaasa.

„Uus liin võimaldab paremaid sissetulekuid, läbi tootearenduse uusi tooteid – ikkagi on suund sellele, et liin ennast nö tagasi teeniks ja kasumlikkus teeniks,” lausus Mere. Kui 2017. aastal deklareeris ettevõte 86 000 euro suuruse kahjumi, siis tõdes ta, et väike miinus jäi ettevõttel Eestis ka 2018. aastal sisse.

„Eelmine aasta oli väga väljakutseterohke aasta väga mitmes mõttes. Aasta alguses oli meil pikalt streik, mis tõi sellise erakorralise olukorra ja erakorralisi kulusid. Teisest küljest veelgi olulisem oli see, et aasta teises poolest, septembrist – kuna eelmisel aastal oli suur põud, siis viljahinnad olid väga kõrgel – siis meil, kelle on oma kana- ja seakasvatus, siis see sööt läks circa neljandiku võrra kallimas,” rääkis Mere.

Kuigi seda oleks pidanud kompenseerima toodete müügihinna tõstmine, siis kuna eelmise aasta lõpus oli selle aasta kevadeni ka sealihaturul väga madalad hinnad, see olukorda majanduslikus mõttes täielikult tasakaalustada ei suutnud. „Seal tuli iga müüdud kilo pealt sisuliselt kahjumit,” nentis Rakvere lihatööstuse juht.

Küll aga on olukord sel kevadel märtsi lõpust paranema hakanud seoses suure sealiha nõudluse kasvuga Hiina turul. See on hakanud lihahinda kergitama ja toonud sellega positiivse uudise neile, kellel on oma sea- või kanalihakasvatus – nagu HKScanil Eestis on.