FOTOD | Läti president külastas Mäos asuvat lätlaste tehast ja arutles tööjõuprobleemide üle. Sisserände küsimus on mõlemas riigis teravalt üleval

 (29)

Maapiirkondade elanike vähenemine, tööjõupuudus, automatiseerimisest ja digitaliseerimisest tulenev uute kutseoskuste vajadus on lahendamist vajavad probleemid nii Eesti kui ka Läti tööturul, leidsid eksperdid Läti presidendi Raimonds Vējonise külaskäigu ajal Mäos asuvasse ja lätlastele kuuluvasse Sakretisse.

Lõppeva nädala keskpaigas kolmeks päevaks Eestisse riigivisiidile tulnud Läti president Raimonds Vējonis külastas oma visiidi viimasel päeval, 11. aprillil ka Mäos asuvat ehitusmaterjalide tootjat Sakret, millel on Läti omanikud. Kohtumise käigus toimus ka Eesti ja Läti ekspertide ühine arutelu mõlema riigi tööjõuprobleemide üle.

Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist märkis, et Eesti ja Läti seisavad sarnaste probleemide ees, milleks on vananev elanikkond ja kvalifitseeritud tööjõu puudus. Olukorra parandamiseks on vajalik automatiseerimine ja digitaliseerimine ning innovatsiooni huvides on valitsuse avatus uuendustele. Ka sugudevaheline palgalõhe on küsimus, millega tuleb tegeleda, märkis minister.

Maksusoodustused võiks maale rahvast juurde tuua

Mõttekoja Certus nõukogu esimees ja Läti Ülikooli võrdleva poliitika dotsent Daunis Auers ütles, et kõiki Balti riike iseloomustab suundumus, et noored andekad inimesed eelistavad elada linnas. Tuleviku mõttes on tegu suure probleemiga, mis puudutab kogu Põhja-Euroopat, kus maapiirkondade tühjenemine algas juba 1970-ndate alguses.

Seotud lood:

"Mida saaks ette võtta? Mitte eriti palju, sest trend on vältimatu ja kui me tahame luua strateegiaid edasiseks, siis kõigepealt on vaja endale asjade käiku tunnistada. Alates 1970-ndatest on arvatud, et inimesed vajavad pigem värsket õhku kui elavad linnakeskkonnas, kuid sellest ajast peale on näiteks Stockholmi elanikkond kasvanud poole võrra. On väga ebatõenäoline, et Baltimaades läheksid asjad teist rada pidi,“ ütles Auers.

Lahendustest rääkides viitas Auers leevenduspoliitikale, mis tähendab tööjõu tõhusamat kasutamist ning paindlikku pensioniiga. Väiksemad kutsekoolid ja tihedam koostöö ettevõtetega oleks üks osa lahendusest. „Finantsstiimulite kasutamine on teine võimalus, kui rakendada regioonides erinevaid maksumäärasid,“ ütles Auers.

Inimeste maale meelitamiseks võib pakkuda maksusoodustusi, õppelaenu osalist kustutamist – näiteks Norras tehakse seda teatud piirkondades alates 10%-st kuni täieliku hüvitamiseni. Samuti on võimalus erasektori teenuste subsideerimine, alates kaubandusest kuni muude ettevõteteni.

Sisseränne on kõige vastuolulisem teema ja see peab tuginema tõuke- ja tõmbetegurite poliitikal – ühelt poolt jaotab keskvalitsus sisserändajaid üle riigi ning teisalt vajavad kohalikud ettevõtted tööjõudu.

2030. aastaks tekib töökohti juurde

Sihtasutuse Kutsekoda peaanalüütik Yngve Rosenblad ütles oma ettekandes, et hoolimata tööealise elanikkonna vähenemisest on Eestis rohkem töötajaid kui 5–10 aasta eest. „See on paindlikumate töömudelite, töövõimereformi ja osaliselt rände tulemus, kuid nüüdseks oleme töötajate arvu osas üsna maksimumi lähedal,“ ütles Rosenblad.

Tema sõnul on alates 2015. aastast sisseränne ületanud väljarännet, osaliselt palkade tõusu tõttu ning ka põhjusel, et 2018. aastal väljastati EL-i välistele kodanikele 20 000 lühiajalist tööluba ehk kolm korda rohkem kui 2017. aastal.

Tehisintellekti, 5G, suurandmete ja pilvandmetöötluse näol oleks automaatikal ja digitaliseerimisel tööturule mõningane mõju ning Eestis asendataks masinatega 2030. aastaks umbes 13% töökohtadest, kuid samas tekib 15% töökohti juurde.

Rosenbladi sõnul kasvab elukestva õppe populaarsus, kuna üle 25-aastased moodustavad 40% kutseõppeasutuste ja ülikoolide üliõpilastest, et omandada uusi oskusi ja teadmisi. Ka ettevõtted teevad üha rohkem koostööd haridusasutustega ning hea näide on Cleveron, kes hakkab pakkuma rakenduskõrgharidust koos oskuste rakendamisega ettevõttes.

„Sakreti nimel väljendan heameelt kahe riigi vahelise avatud arutelu üle teemadel, mis puudutavad kõiki, nii linnades kui ka maal tegutsevaid Eesti ja Läti ettevõtjaid. Olgu tegu suurema tähelepanuga regioonidele, elukestva õppe arendamisega uute oskuste omandamiseks või ülikoolide ja ettevõtete vahelise koostööga, aeg on jagada kogemusi ja otsida lahendusi üheskoos,“ tõdes arutelude järel kohtumist võõrustanud ettevõtte lätlasest tegevjuht Kaspars Pacēvičs.

Loe veel

Aastal 2007 oli Sakreti tehase rajamine Mäosse seni suurim Läti tööstusinvesteering Eestisse.