FOTOD | Leedu minister oli Rubesa tööd hinnates halastamatu: meil tekkisid tõsised kahtlused tema võimetes seda projekti juhtida

 (11)

Täna Tallinnas toimunud Balti riikide, Soome ja Poola majandusministrite ning nende esindajate kohtumisel anti Soomele üle liitumiskutse Rail Balticuga. Poola ja Leedu ministrid ootavad aga, et ühisettevõtte uueks juhiks saaks Baiba Rubesast oluliselt võimekam juht.

„Minu hinnang on, et proua Rubesa ei olnud väga õnnelik selle üle, et ta pidi sellelt kohalt lahkuma,” ütles Leedu transpordi- ja kommunikatsiooniminister Rokas Masiulis Ärilehele täna Tallinnas toimunud viie riigi kohtumise järel. „Me nägime tema lahkumiskriitikas pigem vihast väljaelamist selle üle, et ta lahkuma pidi,” lisas ta.

Kui Rubesa oleks selle kriitikaga aasta varem välja tulnud, oleks kõik kolm riiki sellesse ka tõsisemalt suhtunud, on Masiulis veendunud. „Aga nüüd, kui ta loobus ametist ja kõik teadsid, kui rahulolematu ta selle sammu pärast oli, tuli tema sõnadesse ka paraja kriitikameelega suhtuda,” lausus Leedu minister.

Masiulis tunnistas, et seetõttu nad isegi ei süvenenud sellesse, mida Rubesa lahkudes ütles. „Ilmselgelt ei soovinud proua Rubesa nende asjade osas aruteludesse laskuda. Sa ei saa juhtida projekti, kui sa kogu oma ametisoleku ajal käid vaid üks või kaks korda nendes riikides, kus seda läbi viiakse,” sõnas Leedu minister.

Kehv kommunikatsioon ja nõrk tähtaegadest kinnipidamine

Ta märkis, et Rubesa suurim probleem oli kehv kommunikatsioon. „Muidugi, lisaks sellele ei suutnud ta erinevate projektitegevustega seotud tähtaegadest kinni pidada – ja ma ei räägi siin kuudest, vaid aastast –, seega meil tekkisid tõsised kahtlused tema võimetes seda projekti juhtida,” lausus Masiulis.

Nii on Leedu ootused Rubesa järeltulijale, et ühisettevõtte uus tegevjuht võtaks projekti eest tõelist vastutust ja suudaks ettevõtte kiiremini tööle panna. „Meil on jäänud väga vähe aega, et see projekt 2025. aastaks valmis saaks. Me lihtsalt ei saa rohkem aega kaotada,” lausus Masiulis.

Seda, et probleemid Rubesaga olid suuremad, kui seni on avalikkuses lastud paista, vihjas ka Poola taristuminister Andrzej Adamczyk, kuigi Poola ise otseselt ühisettevõttega seotud ei ole. „Meie jaoks on oluline, et Eesti, Läti ja Leedu poolelt oleks olemas partner, kes tagab, et plaanitud tegevused viiakse õigeaegselt ellu,” ütles Poola minister, kirjeldades peamist ootust, mis neil on RB Raili tulevasele tegevjuhile.

„Iga selline ettevõte vajab head juhti ja kui sel on hea juht, siis see tagab ka selle, et me suudame tähtaegadest kinni pidada,” rõhutas Adamczyk. Poola minister märkis, et tema jaoks isiklikult oli oluline nüüd Tallinnas olles näha, kui pühendunud on kolm Balti riiki ja Soome selle projekti elluviimisele. Ta avaldas lootust, et sama pühendunud on Balti riigid ka Tallinnast algavale kiirteele.

Poola esindus

Rail Balticu projektis näeb Poola minister oma riigi jaoks head võimalust, et senist potentsiaali paremini realiseeruda. Poolas on Leedu piirilt edasi Varssavisse suunduva 370-kilomeetrise raudtee arendamine jagatud kolme etappi. „Esimene lõik sellest on juba kasutuses, teine on ehitamisel ja kolmas 100-kilomeetrine lõik on planeerimisel,” kirjeldas Adamczyk.

Soomele liitumiskutse üleandmist pidasid nii Leedu kui Poola minister positiivseks sammuks. „Mida rohkem partnereid meil on, seda tugevam meie projekt saab,” lausus Leedu transpordi- ja kommunikatsiooniminister Rokas Masiulis. Ta lisas, et kui raudtee jookseb Tallinnani välja, siis on loomulik, et sellest järgmine peatus on Helsingi. „See on loomulik lisandus,” märkis ta.

Masiulise sõnul on Soome panus kirja pandud liitumislepingusse, millele kõik osapooled oma nõusoleku andsid. Küll aga ei ole seni juttu tehtud, mis hakkab olema Soome rahaline panus projekti. „Ma ei usu, et see saab olema nii suur, et see võiks kuidagi nende liitumisele takistuseks saada,” lausus Masiulis.

Tänases liitumiskutses näeb Leedu esindaja kutset üleüldisele toetusavaldusele, millel Soome tööstusettevõtetel on palju võita. „Mida rohkem reisijaid ja kaupa me veame sel raudteel, seda tugevam kogu raudtee äriplaan on,” lausus Leedu minister. Leedus endas on sel aastal keskendutud Rail Balticu marsruudi planeerimisele kuni Läti piirini välja, ka on alustatud raudtee-aluste maade võõrandamise protsessi.

Raske aru saada, miks inimesed on projekti vastu

Ühtlasi märkis Leedu minister, et talle on arusaamatu vastasseis, mis Eestis on Rail Balticu projektile tekkinud. „On väga kahetsusväärne, et inimesed kahtlevad sellise projekti olulisuses. Taristuprojektid annavad alati hoogu majandusele, inimeste ja kaupade liikumisele ning kui sul see lõpuks olemas on, alles siis saad sa aru kõikidest nendest viisidest, kuidas on võimalik sellest kasu lõigata,” märkis Masiulis.

Ka ütles ta, et on väga raske olla vastu projektile, mille rahastus tuleb 85 protsendi ulatuses Euroopa Liidult. „Inimestel, kes selle projekti vastu on, peavad olema mingid tagamõtted,” oli Leedu minister veendunud.

Superministeeriumis toimunud kohtumisel arutasid viis riiki lisaks Rail Balticu projektile ka muid teemasid, mida oleks võimalik ühiselt Euroopa Komisjonile edastada. „See on parem, kui iga riik ükshaaval hakkab oma seisukohti esitama,” märkis Masiulis.

Lisaks leidis kohtumisel kajastust ka kellakeeramine, mille osas jäid Balti riigid Soomega eri arvamusele. Arutati ka kolme riiki läbivat kiirteed Via Baltica, lennuühendusi Balti riikide ja Poola vahel ning EL-i töötajate lähetamise direktiiviga seotud probleeme.