FOTOD | Martin Helme töörühm kogunes arutama, mida saaks riik kohe teha, et leevendada kriisi mõju ettevõtlusele

 (46)

Täna keskpäeval kogunes superministeeriumis rahandusminister Martin Helme juhitav töörühm, mille eesmärgiks on pakkuda välja meetmed, millega riik saaks leevendada koroonaviirusest põhjustatud kriisi mõju erinevatele sektoritele ja nendes tegutsevatele ettevõtetele.

Rahandusminister Martin Helme initsiatiivil koroonaviiruse mõju analüüsimiseks kokku kutsutud töörühm kohtus viimati esmaspäeval. Siis kinnitas Helme, et riik on valmis turgutama majandust ka riigieelarve kaudu. Samas rõhutas ta eilsel valitsuse pressikonverentsil, et ettevõtted peavad arvestama, et kõiki tekkida võivaid kahjusid riik neile kompenseerida ei saa.

Laual mitmed maksukärped, kompensatsioonid

"Valitsus tuleb ettevõtetele appi, see on täiesti kindel poliitiline otsus. Küsimus on nüüd selles, milliste meetmetega," kinnitas Helme täna hommikul Äripäeva saates "Kuum tool". Ta märkis, et praegu on laual terve rida maksukärpeid, nagu elektri-, gaasi- ja kütuseaktsiisi langetamine. Samuti kaalutakse käibemaksu ja sotsiaalmaksu alandamist.

"Need on valdkonnad, kus me peame ajutise languse tegema, näiteks kolmeks aastaks. Või langetame maksusid selle hetkeni, kui majanduskasv taastub näiteks kahe protsendi peale," selgitas Helme. Tema sõnul tooks maksude langetamine ühiskonnale kaasa kohese rahasüsti majandusele, mis tuleks küll riigieelarvesse tulude laekumise hinnaga.

Seotud lood:

Ka soovitas ta ettevõtjatele mitte hakata inimesi koondama, vaid pigem neile palkasid võlgu jääda, kuna hiljem võib valitsusel tekkida võimalus need kompenseerida. "Ärme tee lühiajalise kriisi tagajärel pöördumatuid või struktuurseid muudatusi, mille tagajärgedest pärast väljatulemine on palju raskem või palju kallim," rääkis rahandusminister.

Ühtlasi märkis Helme, et see, kes Eesti ja Soome vahel tööl käia pendeldab, peaks ära otsustama, kas ta on Soomes või Eestis, sest ühel hetkel ei pruugi enam üle lahe saada.

Samuti tuleb ära otsustada, mida teha inimestega, kes peavad minema karantiini või nendega, kes sõltuvad lasteaedadest ja kellele öeldakse, et ka lasteaiad lähevad sulgemisele ning nad ei saa kas tööd teha või tööle minna. "Neid mehhanisme me mõtleme alles välja ja selge soov valitsusel on leida siis mingid mõistlikud leevendavad lahendused," ütles rahandusminister hommikul Äripäeva raadios.

Samal ajal toonitas Helme, et kõige selle juures tuleb silmas pidada ka kõigi võimalike meetmete kulupoolt. "Nii või naa me saame aru, et eelarve tulupool meie silme all vaid kahaneb," märkis minister. Ka ütles Helme, et palus maksuametilt täna hommikuks saada ülevaadet ka ettevõtete võlgade dünaamikast. "Kas siin on juba veebruarikuised deklareerimised võlgadesse minema," tõi ta välja.

Ka ütles Helme, et ära ei tohi unustada ka pikka vaadet. "Me peame ka pikaajalisi lahendusi otsima, siin suuremaid investeerimisprojekti ettepoole tooma, aga see kõik on mitme kuu või isegi mitme aasta tegevusplaan. Praegu meil on vaja tegevusplaani, mis on nädalatega realiseeritav," rääkis ta.

Suurim miinus, mis Eesti riigieelarveliselt endale lubada saab, on ministri sõnul 12 miljardit eurot. See on piir, mis on paika pandud Maastrichti leppega. Esialgu käib jutt küll pigem sadadest miljonitest.

Töörühma kuuluvad lisaks rahandusminister Martin Helmele endale ka majandus- ja taristuminister Taavi Aas, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, eksperdid rahandusministeeriumist, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, riigikantseleist ja Eesti Pangast.

Kuna erinevates sektorites ja isegi sama sektori erinevates ettevõtetes võivad probleemid ja vajadused olla väga erinevad, siis on Helme töörühma ülesandeks kaardistada, millised valdkonnad on suurima löögi all ja mis oleksid sobivaimad lahendused nende toetamiseks.

Lisaks analüüsib töörühm ka erinevaid stsenaariume, milline võiks mõju olla Eesti majanduskasvule ja eelarvereeglitele. Eraldi kaardistatakse ka võimalikud kitsaskohad finantssektoris.

Kaasatakse nii KredEx, töötukassa kui ka maksuamet

Tööhõive küsimusega seonduvalt oli tänasele kohtumisele kutsutud ka sotsiaalminister Tanel Kiik. Ärilehele teadaolevalt osales sellel ka KredExi juht Lehar Kütt, kuna rahandusminister on juba välja käinud, et ettevõtete laenuleevendusse soovitakse kaasata ka KredEx. Oma roll oleks kujuneda võivas olukorras nii töötukassal kui ka maksu- ja tolliametil.

Eile teatas näiteks Eesti hotellide ja restoranide liit, et olukord turismisektoris on väga tõsine ja väga paljud broneeringud on tühistatud. Esimesed ettepanekud, mis hotellide ja restoranide liit valitsusele on teinud, sisaldavad järgmisi punkte:

  • sundpuhkusel või karantiinis olevatele töötajatele riigipoolse töötasu kompenseerimine töötukassa reservist kuni 80 protsenti töötajate keskmisest palgast kuni aasta lõpuni
  • vabastada hotellid ja restoranid käibemaksust kuni 2020 kalendriaasta lõpuni
  • kaotada erisoodustusmaks
  • sotsiaalmaksu ajatamine ilma täiendavate intresside ja trahvideta kuni 2020 kalendriaasta lõpuni
  • koostöös Kredexiga võimaldada sektoris tegutsevatele ettevõtetele jooksvate kohustuste ja käibevahendite ning laenumaksete garantiisid

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!