Kohale viidav kaup tagab esmaste tarvete rahuldamise, kui Marsile saabub koloonia, mitte ainult mõned inimesed. Muski sõnul võiks juba 2024. aastal Marsile lennata sadakond inimest.

Miljardär Musk esitles oma pööraseid plaane septembri lõpus rahvusvahelisel astronautikakohtumisel Austraalias.

Muski plaanide järgi toimuksid Marsile praktiliselt tšarterlennud. Väljumisi oleks umbes iga 26 kuu tagant, kui vahemaa Marsini on lühim.

SpaceX-i kanderaketid on naasnud Maale tervena juba 17 korda, viimati eelmisel esmaspäeval. Rakettide edasi-tagasi liikumine on muutnud liiklust Maa orbiidile. Kanderakette saab nüüd taaskasutada. Just sellel põhineb Muski plaan lendude kohta Marsile.

Lend Marsile toetub tohutule kanderaketile, mis on kõigi aegade suurim ehitatud rakett, kuigi mitte pikim. Kanderakett on saanud töönimetuse BFR (Big Falcon Rocket).

106-meetrine kanderakett viib kosmoselaeva inimestega Maa orbiidile. BFR tõukab selle sinna 31 võimsa rakettmootori Raptor jõuga.

Raptorid viivad Maa orbiidile kuni 150-tonnise kasuliku lasti. BFR-i läbimõõt on üheksa meetrit ja see asendab peagi SpaceX-i kõiki väiksemaid rakette Falcon. BFR-i kere on juba ehitamisel.

Mehitatud kosmoselaev tangitakse alles Maa orbiidil. Muski sõnul hakatakse seda ehitama poole aasta pärast.

Reisijate eluruum on umbes 40 meetrit pikk ja selle ruumala on 825 kuupmeetrit. Seda on rohkem kui maailma suurima reisilennuki Airbus A380 oma. Ruumi mahuks arvutuste järgi 40 kajutit. Kui igas kajutis reisib 2-3 astronauti, võib ühe lennuga Marsile lennata sadakond inimest. Laev kaitseb reisijaid kiirguse ja päikesetormide eest. Seal on ka lõõgastumisruume.

Lend kestab kokku 3-6 kuud. Kui laev liigub kiirusega umbes 29 000 kilomeetrit tunnis, viib ta inimesed Marsile 150-300 päevaga, sõltuvalt Marsi asendist Maa suhtes.

Maa orbiidilt viib kosmoselaeva edasi kuus rakettmootorit Raptor. SpaceX-i välja arendatud mootoris kasutatakse vedelat metaani ja hapnikku.

Raptoreid on katsetatud Texases juba 2016. aasta septembrist. Tegemist on maailma võimsaima rakettmootoriga.

Lennud Marsile stardiksid USA Florida osariigist Canaverali neemelt stardiplatvormilt number 39A, mis on sama, kust startisid aastatel 1968-1972 kanderaketid Saturn V, mis viisid Kuule mehitatud kosmoselaevad Apollo.

Kui kõik läheb hästi, pidurdavad kuus Raptorit kosmoselaeva nii, et see maandub kenasti jalgadele Marsi pinnale. Toorainet saadaks Marsi jääst ja õhukese atmosfääri süsihappegaasist.

Rakett läheks seejärel tagasi Maale uusi inimesi tooma.

2024. aastal läheks plaani järgi teele neli raketti, millest kahes oleksid astronaudid. Peagi tekiks Marsile linn, kust saaks alguse Marsi asustamine ja Maa sarnaseks muutmine.

Muski ettevõte on sealjuures vaid üheksa aastat vana ja mehitatud Marsi-lennud kavatsetakse teoks teha seitsme aastaga.

Musk kavatseb oma rakette katsetada rahvusvahelisse kosmosejaama ISS lasti viies ja võib-olla lennata Kuulegi.

Maale jäävaid inimesi võiks huvitada uute rakettide üks kõrvaltoode. Nimelt võiksid need lennutada inimese kiiresti ühest kohast teise ka Maal. BFR-iga pääseks ükskõik kust ükskõik kuhu vähem kui tunniga.

Lend kosmose kaudu New Yorgist Shanghaisse kestaks vaid 39 minutit, väidab SpaceX. Rakett stardiks merel asuvalt stardiplatvormilt suurlinna juurest ja maanduks merre ehitatud platvormile teise suurlinna juures. On ütlematagi selge, et selliseks hüppeks oleks piisavalt raha vaid superrikastel.