Balti Manufaktuuri kinnistute omanik on juba pikemat aega olnud Sonny Aswani firma Phoenix Land AS. Ka täna varahommikul maani maha põlenud endine Balti puuvillavabriku direktori elamu, mis valmis 1899. aastal ja kuulus kultuurimälestiste riiklikku registrisse, oli osa kompleksist, kinnitas Aswani firma juhatuse liige Tarvo Teder.

„See hoone oli plaanitud ära renoveerida,” kirjeldas ta. Tederi sõnul näeb kompleksi detailplaneering ette, et ajaloolisest hoonest tuleks nö klubimaja, mis taastatakse oma originaalsel kujul. Alumisele oli plaanitud restoran ja kohvikud ning ülemisele korrusele kontoriruumid. See oleks integreeritud ülejäänud elu- ja ärilinnaku kompleksi, mida Balti manufaktuuri alale arendatakse.

Paarisaja meetri kaugusel pilvelõhkujast

Tederi rääkis, et käis ise ka hommikul – kui maja juba suurtes leekides oli –, kohapeal ja suhtles päästeametiga. Küll aga nentis ta, et põlengu tekkepõhjust on raske kindlaks teha, sest hoone põles maani maha. Ta ise pakub, et maja võis tuleroaks minna selle tagajärjel, et mõned kodutud otsisid seal ulualust ja nende tehtud lõke läks ülekäte.

„Täna ei oska öelda, miks see juhtus. Ma ütlesin ka päästeametile ja politseile, et ma oleks huvitatud igasugusest informatsioonist, mida neil on võimalik välja uurida – kuidas see asi juhtus ja miks ta juhtus,” lisas Teder. Hoone hävinemise puhul hindab ta suurimaks emotsionaalset kahju, kuivõrd tegu oli kultuurimälestisega.

Detailplaneeringu järgi oleks tules hävinud hoonest vaid 200-250 meetri kaugusele jäänud ka linnakuse plaanitav Tallinna kõrgeim pilvelõhkuja, mille algne kõrgus oleks 2011. aasta detailplaneeringu järgi olnud 210 meetrit ehk mis oleks 60-korruseline. Kaitseministeeriumi radaritega seotud piirangutest tulenevalt on selle kõrgus alanenud 160 meetri peale.

„Ta oleks seal üsna ligidal olnud,” lisas Teder. Kuivõrd villa oli väga lähedalt seotud Kopli tänava äärse pargiga, siis hoone enda korda tegemisel oleks palju rõhku pandud ka pargile. „Et Kopli tänava poolt tulles oleks ta olnud eraldiseisev ja ilusti funktsioneeriv hoone olnud seal,” põhjendas ta.

Kuigi sellest sügisest algatas kinnisvaraarendaja Endover Sonny Aswani firma Phoenix Land AS-i vastu kohtuasja, kuna kaks aastat tagasi lubas Aswani kinnistud Endoverile müüa, on Tederi kinnitusel see leping lõppenud ning Aswani on ikkagi ise huvitatud Sitsi asumi elu- ja ärilinnaku edasi arendamisest.

„Sellepärast ma olengi praegu ka linnaplaneerimise ametis, et meie seda kindlasti soiku ei jäta. Meil on kavas seda piirkonda hakata ikkagi arendama – et see piirkond saaks oma detailplaneeringu järgse ilme,” rääkis Teder. Esimesed sammud selles suunas on juba tehtud.

Liiguvad kvartali arendamisega samm-sammult edasi

„Kuna see kvartal ulatub Sõle tänavast Kopli tänavani, siis me alustasime juba arendust Sõle tänava ääres, kus on neli korterelamut ja üks parkimismaja. Kokku on seal 270 korterit. See on täielikult valmis ja elab juba Sõle tänava sissepääsuga oma elu,” kirjeldas Aswani ettevõtte esindaja. Just sealt minnakse kvartali arendamisega ka edasi.

„Me hakkame Sõle tänava ääres arendama seda peamaja,” ütles Teder, viidates, et sinna on plaanitud täiendav hoonete maht. „Seal on plaanis ehitusega algust teha niipea, kui jõuavad ka linnaplaneerimise amet ehituslubadega sinnamaale,” rääkis ta. Teder loodab, et seal saab kopa maasse lüüa järgmise aasta teises pooles.

Kui pilvelõhkuja välja jätta, läheb kvartali väljaarendamine hinnanguliselt 100 miljonit eurot maksma. Plaan ongi enne kvartal ise välja arendada ja siis alles pilvelõhkuja ehitamiseni jõuda. See võiks aga alles juhtuda viie või kümne aasta pärast. „See oleks alles pärast seda, kui me peamaja korda teeme,” sõnas Teder.