Maailm ühe jõukaima riigi naisteõiguste katuseorganisatsiooni sõnul ei suuda riik tagada poolele oma elanikkonnast võrdseid võimalusi, kirjutab CNN Money.

Šveitsi naistemarss hakkas pihta juba väga varastel öötundidel, mõned minutid pärast südaööd, kui esimestes linnades tulid naised tänavatele loosungitega, kus seisid märksõnad "palk", "aeg", "austus”. 24-tunnise protesti eesmärk oli pöörata tähelepanu naiste ebavõrdsele kohtlemisele nii kodus kui tööl.

Terve ööpäeva vältel leidsid erinevates Šveitsi linnades aset demonstratsioonid, flash-mob’id ja rongkäigud, mis teemale tähelepanu juhtisid. Üleriigiliselt oli kokku lepitud, et naistemarssi alustatakse kell 15.30 kohaliku aja järgi. Naistemarsiga liitusid ka mitmed kõrged parlamendisaadikud, kes kandsid lillat värvi riideesemei, kuna just see värv oli naistemarsi sümboliks.

Tegemist oli üle väga pika aja, pärast 1991. aastat taas esimese korraga, kui Šveitsi naised väga arvukalt tänavale tulid ja soolise ebavõrdsuse vastu oma meelsust väljendasid. Sarnaselt 28 aasta taguse ajaga võttis protestidest osa umbes 500 000 naist.

1991. aasta naistemarsi tulemusel võeti Šveitsis 1995. aastal vastu võrdõiguslikkuse seadus, mis keelas diskrimineerimise ja seksuaalse ahistamise töökohal.

Kuigi nüüd on Šveits üks kõige kõige võrdõiguslikkumaid riike ÜRO edetabelite järgi, on kohalikud naisteõiguste organisatsioonid seda meelt, et hoolimata olemasolevast õiguslikust keskkonnast, kogevad paljud naised diskrimineerimist töökohal. Seda väidet toetavad ka Šveitsi statistikaameti andmed.

Keskmiselt teenivad täiskohal töötavad naised 19,6% vähem kui samal töökohal olevad mehed. Kuigi keegi pole selle põhjustele jälile saanud, näitab andmete võrdlus ka, et palgalõhe meeste ja naiste vahel üksnes süveneb. Siinkohal olgu mainitud, et ka Eestis on soolise palgalõhega suur probleem, 2017. aastal olime oma 25,6%-ga kõige suurema palgalõhega riik EL-is.

Šveitsis üleriigilist protesti korraldada aidanud naistemarsi Genfi komitee esitas eilse päeva käigus ka 19 punktist koosneva manifesti, kus nad muuhulgas kutsusid üles kaitsma naisi paremini koduvägivalla eest, astusid välja ka immigrantidest tööliste ja kodusolevate naiste, pikema lapsehoolduspuhkuse ja LGBTQ kogukonna kaitseks.