FOTOD: Narva-Jõesuu miljonivillad meelitavad Venemaa koorekihti

 (50)
Narva Jõesuu august 2014
Venemaa kuulsa satiirikirjanik Semjon Altovi villa "Lora" Narva-JõesuusFoto: Andres Putting

Ida-Virumaa kauni kuurortlinna müügis olevad eramud annavad hinnaga silmad ette Hispaania villadele. Kuigi seadus ei luba Venemaa kodanikel seal maja osta, leitakse selleks siiski võimalusi.

„No ei jaksa Narva-Jõesuus endale korralikku maja osta! Hinnad on lihtsalt hullumeelsed,“ rääkis Ärilehele Narva-Jõesuu elanik, kes juba mõnda aega kinnisvarakuulutustel silma peal hoidnud.

Kui näiteks Hispaanias Valencias maksab basseiniga kahekorruseline villa 170 000 eurot, siis Narva-Jõesuus tuleb üsna sarnase maja eest välja käia 700 000 euro ringis. Ja see pole sugugi kõige kallim pakkumine.

„Koli või Hispaaniasse! Lisaboonusena paistab seal aasta läbi päike,“ naljatab ta.

Üks põhjus, mis kinnisvara hinnad on sealkandis taevastesse kõrgustesse ajanud, on Venemaa tähtede ning Peterburi ja Moskva koorekihi ajalooline sümpaatia selle Ida-Virumaa kuurortlinna vastu. Nende Vene luuletajate, kunstnike, kirjanike ja teadlaste nimekiri, kes on sellele traditsioonile alustalad ladunud, on väga pikk. Seda nimekirja pikendavad nüüd uued nimed.

Üks ilmselt kuulsamaid neist on nii vene- kui ka eestikeelsele publikule tuttav satiirikirjanik Semjon Altov, kelle maja asub Meresuu spaahotelli läheduses. Altovi enda ehitatud villa fassaadil ilutseb kiri „Lora” – see on kirjaniku austusavaldus tema abikaasale.

Narva-Jõesuus teatakse maja olevat ka lauljatar Irina Ponarovskajal ja Peterburi Ametiühingute Humanitaarülikooli rektoril Aleksandr Zapesotskil. Kuuldavasti on neid veelgi.

Seotud lood:

Kohaliku kuulsusena nimetatakse Narvas sündinud ja Venemaa koondist esindanud jalgpallurit Valeri Karpinit, kes praegu on Hispaania jalgpalliklubi RCD Mallorca treener. Seni on Karpin ainuke Eesti Vabariigi kodanik, kes on pääsenud jalgpalli suurklubi juhtima.

Jõukate venemaalaste huvi Narva-Jõesuu villade vastu on endiselt kõrge, kuid siin on üks „aga“ – nimelt kehtib alates 1996. aastast kinnisasja omandamise kitsendamise seadus, mille 3. peatükk räägib riigikaitselistest kitsendustest ja ütleb järgmist: „Füüsilisel isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, või juriidilisel isikul, kelle asukoht ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik on keelatud omandada kinnisasja järgmistel maa-aladel/…/:
Ida-Virumaa: Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linn, Alajõe, Iisaku, Illuka, Toila ja Vaivara vald.".
(loetelu jätkub teiste piiriäärsete aladega).

Ehk siis – Venemaa kodanikud eraisikuna ei saa Eesti teatud piirkondades osta maja, kuna maa käib majaga lahutamatult käsikäes.

Aga teatavasti on inimesed leidlikud: kui ikka isu Narva-Jõesuu villa järele väga suur on, leitakse Eestist mõni sugulane-tuttav, kelle nimele maja ostetakse või asutatakse siin tutvusi kasutades osaühing.

On veel üks variant, mille abil paragrahvimärgi keerdude vahelt läbi poetakse: arendaja ehitab kas paarismaja või ridaelamu ja müüb selle korteritena maha.

Pindi Kinnisvara büroost kinnitati Ärilehele, et mõlemad skeemid on täiesti toimivad. Näiteks korteriostu puhul on kõik ostjad, nii residendid kui ka mitteresidendid, ELi kodanikud ja mitte ELi kodanikud, seaduse ees võrdses positsioonis – korteriomandiga tuleb kaasa vaid mõtteline osa maast.

See omakorda aga annab veelgi volüümi juurde Narva-Jõesuu uute korterite turule.
Neile, kes ei soovi või ei saa Narva-Jõesuus suvituskorterit osta, pakutakse kuurortlinnas aga rohkeid võimalusi eramute üürimiseks. Tegemist on reeglina keskmisest uhkemate eramajadega, mille juurde kuulub suuremat sorti ja hästi hooldatud aed. Ära tunneb need majad reklaambännerite järgi, mis nende valduste aedadele välja pandud. Sellest, kellele need üürimajad peamiselt mõeldud on, annavad tunnistust Venemaa suunakoodiga mobiilinumbrid kuulutustel.