FOTOD | Rail Balticu ehitustegevuses vajutatakse gaas põhja. Uuest aastast algab ka Ülemiste ühisterminali ehitus

 (164)
Vaata, milline uus terminal välja näeb!

Kui Rail Balticu trassi esimese objekti, Saustinõmme maanteeviadukti ehitusega tehti algust aasta tagasi, siis kolme Balti riiki läbiva raudtee objektide ehitus Eestis sel ja järgmisel aastal aina hoogustub. Valminud on ka Rail Balticu Ülemiste ühisterminali eelprojekt, mis lubab mõelda ennekõike inimeste liikumismugavusele.

„Lähima paari aasta lõikes on meil üle 100 miljoni euro investeeringuid plaanis,” rääkis Rail Baltic Estonia juht Tõnu Grünberg täna toimunud pressikonverentsil, kus tutvustati Rail Balticu ehitusega seotud plaane Eestis. Sellest summast ligi 40 miljonit suunatakse projekteerimishangetele, ligi 20 miljonit maade omandamisele ja ligi kaks miljonit eurot uuringutele. „Selles võtmes me saame tõeliselt liikuma,” rõhutas Grünberg.

Peaaegu aasta on möödas sellest, kui Eestis alustati Rail Balticu esimese kohtobjekti – Saustinõmme maanteeviadukti – ehitamist ja kuulutati välja Ülemiste ühisterminali arhitektuurikonkursi võitja. Nüüd on valminud ka ühisterminali eelprojekt ning juba sel kuul kuulutatakse välja ehitushanked kahe maanteeviadukti ja kahe ökodukti rajamiseks.

Uue terminaliga tahetakse raudtee kui takistuse mõju vähendada

„Ma usun, et sellest saab tõeliselt märgiline objekt Eestis tervikuna ja eeskätt Tallinnas,” sõnas Rail Baltic Estonia juht, viidates Ülemiste ühisterminalile. Peale eelprojekti ettevalmistamise on praegu pooleli ka avalik arutelu detailplaneeringu üle. „See hõlmab kogu [terminali] lähiümbrust. Meil on väga viljakas koostöö siin linnaga,” lisas Grünberg. Ta avaldas lootust, et järgmise aasta keskpaigas on võimalik nii terminali enda kui ka selle lähiümbruse ehitushange välja kuulutada.

Seotud lood:

„Lisaks hakkame ümber ehitama ka olemasolevat raudteed, et kohandada seda tulevase terminali vajaduste järgi,” sõnas Rail Baltic Estonia juht. Selle ehitushange loodetakse välja kuulutada järgmise aasta septembris. „Paralleelselt toimub ka piirkonna raudteetaristu projekteerimine tervikuna – seal on tegelikult tulemas väga palju muutusi,” märkis Grünberg, viidates nii lennujaama lähedusele kui ka ühissõidukite liiklusele, mis hakkab toimuma uue terminali kaudu.

Tema kinnitusel tagatakse ehituse ajal ka senise taristu toimimine ehk trammiliiklus ning teised olulised liiklussõlmed hoitakse töös sellest hoolimata. „Ehitada tuleb mitmes etapis – selles mõttes on ta ääretult suur objekt,” põhjendas Grünberg. Raudtee-ehitusega loodetakse uue terminali piirkonnas ühele poole saada 2023. aastaks, terminal ise peaks valmima 2025. aastaks. Rahvusvaheline raudteeliiklus peaks käivituma 2026. aastal.

Ülemiste ühisterminali projekteeriva ettevõtte Esplan tegevjuhi Kadi Metsmaa kinnitusel vähendatakse uue terminali valmimisega raudtee kui barjääri mõju Ülemiste piirkonnas. „Raudteel, kus praegu saab läbi liikuda ainult väikesest kitsast tunnelist, mis jääb Ülemiste keskuse ja T1 vahele, on võimalik tulevikus liikuda nii üle raudtee, läbi terminali hoone kui ka terminali alt, kuhu tekib avar, lausa linnaväljaku taoline läbipääs” põhjendas ta.

Ühtlasi tõi Metsmaa välja, et praegune trammide ümberpöörde ring lammutatakse ja trammitee hakkab sealt liikuma veelgi otsemalt. „See teeb Ülemiste piirkonna veelgi ligipääsetavamaks,” märkis ta. Ka rõhutas Metsmaa, et uue terminali kogu disainis on rõhutatud inimesekesksust. „Kõige olulisem on jalakäijate ja kergliiklejate katkematu ligipääs ja liikumine [terminalis],” sõnas ta.


Ka on mõlemale poole terminali plaanitud palju avarat ruumi, tekitada sinna linnaväljakud. Lõunaväljakule, mis jääb terminali ja Ülemiste keskuse ning Ülemiste City vahele, on plaanitud palju puhkealasid, mis peaksid tulevikus iseenesest elama hakkama. „Siitkaudu on ka ühendus lennujaamaga läbi tulevase Euroopa väljaku,” märkis Metsmaa.

Teisele poole terminali tulev Põhjaväljak, kuhu on plaanitud palju rohelust ja kergliiklusteid, kujuneb praeguse trammitee asemele. Ka plaanitakse sinna püsti panna erisuguseid taieseid. Mis puudutab raudteejaama ennast, praegusele kahele perroonile lisandub kolmas. Need kõik on ligipääsetavad nii ülevalt terminalihoonest kui ka terminali alt läbi sinna loodava väljaku. „Mõeldud on ennekõike sellele, et see terminal teeniks inimeste huve,” lausus Metsmaa.

Järgmisel aastal vajutatakse ehitustegevuses gaas põhja

Rail Baltic Estonia tehnilise juhi Anvar Salometsa sõnul hakatakse lähiajal tegelema ka nn kiire ajakava objektide ehitushangetega. Aastateks 2020-2022 plaanitud investeeringukava hõlmab 24 viadukti, seitsme ökodukti, 27 kõrgepingeliini ja kuue gaasivõrguga ristumist. Viaduktid ristuvad nii riigimaanteedega kui ka kohalike teedega.

„Riigimaanteedega seotud liiklussõlmi me lahendame koostöös maanteeametiga ja maanteeameti kaudu jõuavad seetõttu järgmisel aastal turule ka üpris suured objektid,” selgitas Salomets. Üheks suuremaks selliseks liiklussõlmeks on näiteks Rail Balticu ristumine Tallinna-Tartu maanteel Assaku vahetus läheduses, kuhu on plaanitud ka Assaku rongijaam. Samalaadseid liiklussõlmi tekib näiteks Viljandi suunal nii Kangru kui ka Kohila vahetus lähedusse.

„Kuna 2020 on olnud väljakutsete rohke aasta, siis oleme pisut pidanud ka meie oma sõnu sööma. Lubasime väga suure hulga objekte juba tänavu turule paisata, tegelikkuses tuleb neid mõnevõrra vähem sel aastal, aga kõvasti rohkem järgmisel aastal,” selgitas Salomets. Eelmainitud Assaku liiklussõlm on ka esimene, mille ehitushanke maanteeamet järgmise aasta kevadel välja kuulutab.

„Nagu ka Tõnu märkis, oleme õigel kursil, tempo üles saanud. Järgmisel aastal on Rail Balticu ehitustegevuse maht taristuehituse turul selgelt läbi aegade kõige suurem, sealt edasi on see suurenemine veel eksponentsiaalne,” rõhutas Rail Baltic Estonia tehniline juht.

Rail Baltic on raudteeühendus, mis liidab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Umbes kuus miljardit eurot maksma minev taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga kahe tunniga.