Võitjateks kuulutati:

Võitja / I koht ja auhind 28 000 eurot - LIGHT STREAM. Töö esitasid ühisosalejad Zaha Hadid Architects ja osaühing Esplan.

Võitja / II koht ja auhind 21 000 eurot - THE ÜLEMISTE LEAF. Töö esitas Innopolis Insenerid OÜ.

Võitja / III koht - 14 000 eurot - VIDEVIK. Töö esitasid ühisosalejad: DBA Progetti S.p.A. ja HML Project Management OÜ.

Neljandale kohale tuli ideekavand nimega SIHT ning tööd premeeritakse ergutuspreemiaga, mille suurus on 7000 eurot. Töö esitas Molumba osaühing.

Žürii tööd juhtinud Rail Baltic Estonia juhi Riia Sillave sõnul täidavad konkursi võidutööd neile pandud ootusi ja vääriksid igaüks ka realiseerimist, kuid lõpuks saab ehitada vaid ühe terminali. „Asume alates järgmisest nädalast pidama läbirääkimisi kolme väga erinäolise arhitektuurse idee autoritega, et saada selgust, kes ja millise kavandi järgi uut RB Ülemiste ühisterminali projekteerima hakkab," selgitas Sillave.

Konkursi võidutööde autoritele andis koos Sillavega auhinnad üle majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Ülemiste piirkonna arengutega olen olnud pidevalt kursis ning täna avalikkusele esitatud arhitektuurikonkursi tööde valguses olen enam kui veendunud, et piirkonnast on kujunemas üks atraktiivsemaid ja infrastruktuuri mõttes ka sünergilisemaid piirkondi Tallinnas. Tekkimas on tõeline multimodaalne transpordikeskus, kuhu koonduvad tulevikus raudtee- bussi- ja lennuliiklus," sõnas minister Aas.

Leidmaks Ülemistele rajatava Rail Baltica ühisterminali jaoks kasutuselt, ideeliselt ja linnaruumiliselt sobivaim arhitektuuriline lahendus, kuulutas Rail Baltic Estonia käesoleva aasta maikuus välja rahvusvahelise ideekonkursi, mis lõppes 3. septembril.

Tähtajaks laekunud tööd seadis paremusjärjestusse üheksaliikmeline žürii koosseisus Rail Baltic Estonia juht Riia Sillave, Pro Kapital Eesti AS juhatuse liige Allan Remmelkoor, AS Eesti Raudtee arendusjuht Andrus Noor, Mainor Ülemiste nõukogu liige Andrus Kaldalu, pikaajaline Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, Ülemiste piirkonna struktuuriplaani koostaja Mattias Agabus, arhitekt ja endine Läti kultuuriminister Janis Dripe, Taani arhitektid Jesper Gottlieb ja Thomas-Grave Larsen.

Tallinna Lennujaama juhatuse esimehe Riivo Tuvikese sõnul on Eesti pealinn võrreldes teiste Euroopa pealinnadega unikaalses olukorras, kus lennujaam ja varsti ka Rail Baltica peajaam asuvad peaaegu kõrvuti otse kesklinna külje all. "Juba teist aastat ületab Tallinna lennujaama reisijate arv 3 miljoni piiri, mille mõju Eesti majandusele on ligikaudu 2,6% SKPst aastas. Usun, et kõrvuti ja koostöös Rail Balticuga suudame me Eesti jaoks luua rohkem ja kiiremaid ühendusi maailma erinevate otstega, mis toob siia rohkem turiste ja seeläbi elavdab meie majandust veelgi rohkem," lausus Tuvike.

Käesoleva aasta lõpuni saavad huvilised konkursil osalenud töödega tutvuda Tallinna Lennujaama galeriis.