Ühiste kavatsuste kokkuleppe raames leppisid pooled kokku, et asuvad tegutsema Virumaal tuuleenergia potentsiaali töölerakendamise nimel. Virumaa tuuleparkide võimsus oleks seejuures ainuüksi arenduses olevate projektide arvelt võimalik enam kui seitsmekordistada ning toodang kasvaks kahe teravatt tunni võrra aastas.

Koostöö eesmärk on vältida põlevkivitööstuse hääbumisega kaasnevat sotsiaalset katastroofi ning pakkuda energeetikutele erialast ja väärikat tulevikku taastuvenergiatööstuses.

Narva Energia Ametiühingu esimehe Andrei Zaitsevi sõnul viib töökohtade järsk vähenemine konkurentsivõime kaotanud põlevkivisektoris Ida-Virumaa sotsiaalse katastroofini, milles nähakse ka julgeolekuohtu.

“Töötus muudab inimese masendunuks ja ettearvamatuks. See ei ole väike mure. Plaanitavad masskoondamised kaevandustes ja elektrijaamades võivad puudutada 6000-8000 Ida-Virumaa elanikku. Meie ülesanne on leida sellele probleemile efektiivne ja tulevikku vaatav lahendus,” sõnas Zaitsev.

“Ida-Virumaal ei ole praegu energeetikasektorist koondatud spetsialistidele erialaseid töökohti,” nentis Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu Ametiühingu juhatuse liige Marina Lukjanova. “Töökohad põlevkivisektoris on vaja asendada erialaste töökohtadega, mis aitaksid kaasa piirkonna arengule, tagaksid kohalikule kogukonnale väärikuse ja võimaluse oma kodukoha ning tööpanuse üle jätkuvalt uhked olla.”

Eleoni juhatuse liikme Oleg Sõnajala sõnul võimaldaks kodumaise tuulikutööstuse käivitamine Ida-Virumaal viia Eesti Euroopa viie suurima tuulikutööstusriigi hulka aastaks 2025, mis looks piirkonnas tuhandeid uusi töökohti ja pakuks erialast rakendust põlevkivisektorist koondatud spetsialistidele.

“Ülemaailmselt kasvab elektrituulikute nõudlus, iga-aastaselt toodetakse hinnanguliselt 100 miljardi euro väärtuses elektrituulikuid. Eleon on Eestis välja arendanud innovatiivse patenteeritud tuuletehnoloogia, mis võimaldab rajada kodumaise tuulikutööstuse Ida-Virumaal,” rääkis Sõnajalg.

Tänase seisuga on Virumaal töötavate tuuleparkide koguvõimsus 101 MW - Purtse tuulepark 10MW, Viru-Nigula tuulepark 21MW, Aseriaru tuulepark 24MW, Narva tuhavälja tuulepark 39MW ja Kunda tuulepark 7MW. Koostööleppe kohaselt on erinevates arendusfaasides rajamisel olevate tuuleparkide lisandumisega võimalik kohalike tuuleparkide võimsus enam kui seitsmekordistada ja viia 749 MW-ni.

Ühiste kavatsuste kokkuleppe sõlminud pooled leiavad, et energeetikasektori laiaulatuslikuks ümberõppeks ja tuulikutööstusesse rakendamiseks tuleks otsida võimalusi kaasata Euroopa Liidu (EL) fondide vahendeid, et käivitada tuulikutööstus Ida-Virumaal, eelkõige Narvas.

Lisaks tehakse koostööleppe raames ühise ettepaneku Kaitseministeeriumile lahendada kaitsevõime kitsaskohad ja leidmaks selleks vajadusel vahendeid ELi, NATO ja CO2 kvoodist laekuvatest taastuvenergiasse tagasi suunatavatest vahenditest, et võimaldada Ida-Virumaal tuuleparke hõlmavate planeeringute elluviimine täies mahus.