FOTOD | Soome ja Baltikumi ühine gaasitoru sai riigipeade õnnistusel pidulikult avatud
„Kui Elering 2011.-2012. aastal hakkas vedama gaasituru konkurentsile avamise projekti Eestis, omandas Eesti gaasivõrgu ja asus tööle regionaalse gaasituru loomise eesmärgiga, oli meil toetajaid vähe,“ kirjeldas Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Nüüd on tal heameel, et sellel teel on suudetud paljusid veenda.
„Tollased kõige tugevamad vastased Eesti Gaasist on täna ühed kõige aktiivsemad turuosalised esimesest jaanuarist avaneval regionaalsel gaasiturul. Läbimurre lisaks Balticconnectorile ja Läti suunalise gaasiühenduse tugevdamisele oli ka Euroopa Liidu kaasfinantseerimise saavutamine, mis on võti kogu ühise Soome-Balti gaasi turu loomisel,“ rõhutas Veskimägi.
Balticconnectori gaasiühenduse kasutusele võtmisega liidetakse esmakordselt Euroopas kolme riigi – Soome, Eesti ja Läti – gaasiturud ühiseks Balti turuks kokku. Balticconnectori gaasiühendus on viimase aja suurim taristuprojekt Eestis ja Soomes, olles ühtlasi üks Euroopa Liidu ühise gaasituru võtmeprojekte.
Tänu Balticconnectorile paraneb maagaasi varustus- ja tarnekindlus nii Eestis, Soomes kui teistes Balti riikides. Samuti tekib Soomet ja Balti riike hõlmav gaasiturg, mis toob tihedama konkurentsi ja paremad hinnad tarbijatele. Lisaks paraneb integreeritus Euroopa Liidu ühtse turuga, kui valmib Leedu-Poola gaasiühendus GIPL.
Eesti-Soome gaasiühendus koos Eesti ja Läti vahelise ühenduse tugevdamisega maksab kokku ligukaudu 300 miljonit eurot. „Juba täna on selle positiivne mõju Eesti tarbijate rahakotile ja majanduse konkurentsivõimele näha. Kui me turu avamist alustasime, oli gaasi hind 40 euro tasemel ja maksime ca 10 eurot Gazpromile üle Lääne-Euroopa hinnataseme. Täna on gaasihind 15 euro juures ja sisuliselt saame gaasi osta sama hinnaga kui Lääne-Euroopas,“ märkis Veskimägi.
Balticconnectori gaasiühenduse projekt on ainulaadne selle poolest, et pälvis esimese Euroopa Liidu energiataristu projektina maksimaalse võimaliku ehk 75-protsendilise toetusmäära. Ühenduse ligikaudu 300 miljoni eurosest maksumusest kaasrahastab Euroopa Liit projekti enam kui 200 miljoni euroga.
Viimase seitsme aasta jooksul on Elering koos partneritega strateegiliselt olulistesse projektidesse kaasanud ligi 800 miljonit Euroopa Liidu vahendeid, sh on rahastuse saanud Estlink2 ühendus Eesti ja Soome vahel, Eesti-Läti kolmas õhuliin, sünkroniseerimise I etapi investeering jne. Need summad on kõik täienduseks Eesti riigile eraldatud üldisele toetuspaketile Euroopa liidu eelarvest.
Balticconnectori merealuse osa pikkus Paldiskist kuni Inkooni Soomes on 77 kilomeetrit. Maapealse osa pikkus on Eestis 55 ja Soomes 21 kilomeetrit. Eesti-Läti gaasiühendus muutus ümberehituste käigus kahesuunaliseks.
