FOTOD | Soome tselluloositehast külastanud Vakra: kassipissi haisu ei olnud tunda

Soomes Äänekoskis asuva biotoodete tehasega tutvunud riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles, et Tartusse pole võimalik tehast rajada, kui kohalikud seda ei toeta.

Riigikogu keskkonnakomisjon tutvus täna Kesk-Soomes asuva Äänekoski biotoodete tehasega, mis on võrreldav Eesti kavandatava puidurafineerimistehasega. “Saime külastusest mitu olulist õppetundi. Esiteks on tegemist asukohaga, kus on ajalooliselt tööstused olnud ning kokku on ehitatud ja maha lammutatud kolm eelnevat tselluloositehast. Nende tagajärjel oli kohalik jõgi sellisel määral reostatud, et seal ei saanud ujuda ega kala püüda,” rääkis ta.

“Uus ehk neljas tehas, mis on ehitatud keskkonnasäästlikult ning kasutades viimast tehnoloogiat, on olukorda muutnud. Väljalaske suudmes tõuseb küll jõe temperatuur ühe kraadi võrra, kuid veereostus on eemaldatud ning kohalikud saavad jälle jõge kasutada,” rääkis ta.

Vakra sõnul oli just keskkonna puhtus argument, millega tehast kohalikele nö maha müüdi. “Selle tõttu sai ka tehas toetuse. Olukord oli umbes sama, kui Ida-Virumaa elanikele öeldaks, et nüüd tuleb keskkonda reostava põlevkivitööstuse asemel uut sorti tehas, mis kahju ei tekita,” selgitas ta.

Teine oluline õppetund oli Vakra sõnul see, et ilma inimeste poolehoiuta pole võimalik midagi rajada. “Praegu on Eesti inimestel tunne, mis vastab ehk ka tõele, et tselluloositehase ehitamist ajatakse ülevalt alla ning tartlastele surutakse ehitust peale. Nii ei saa midagi toimida. Kõik asjad tuleb selgeks vaielda ning rahvale ei saa midagi peale suruda,” rõhutas ta.

Veebruari lõpus käis Äänekoski tehast uurimas ka Eesti Ekspress. Toona kinnitasid kohalikud, et neil on uue tehase üle hea meel, kuid vahel haiseb linnas kassipissi ja vahel kaalikavormi järgi.

Vakra ütles, et keskkonnakomisjon käis nii tehase läheduses kui ka sellest mõnisada meetrit eemal, kuid räägitud haisu keegi ei tuvastanud.