"Eesti on erakordne riik, mis näitas maailmale teed juba 90date alguses, kui võttis kasutusele fikseeritud maksusüsteemi ning näitas, et see süsteem reaalselt tõstab efektiivsust ning arendab majandust. Samuti näidati maailmale innovatsiooni sellega, kui alustati suurejoonelisi riiklike IT arendusi, mis täna arenenud välja esimeseks e-riigiks maailmas ning toonud meile Skype. Mina olen Eestit ja selle arengut jälginud aastakümneid, kuid siinsete riikide aitamiseks loodi USAs Raadio Vabadus," sõnas Forbes.

"Raha aga ei tule meile Marsilt ega taevast, vaid inimestelt, läbi maksude, laenamise või raha juurde trükkimise. Euroopa Liidul, USA-l ja Jaapanil on vaja saada aru, et raha ei toodeta riigi või valitsuse poolt, vaid inimeste poolt, tehes igapäevaseid vahetustehinguid. Seda on tehtud aastatuhandeid ja kui Forbesi ajakiri oleks olnud olemas 3000 aastat tagasi, oleks ajakirjanumbri eest makstud tõenäoliselt mõne kitsega," lisas mees.

Majandusajakirja juht lisas, et raha muudab äritegevuse ja tehingud lihtsamaks, olgu selleks siis paberraha, mündid või on-line raha.

"Aga see, mida teevad täna keskpangad ja riigiresev USAs rahaväärtuste muutmisega, nad muudavad igapäevaselt meie mõõtesüsteemi rahasüsteemis, ei ole hea. Ühes tunnis on kuuskümmend minutit, see on nii siin, USAs, Hiinas ja igal pool mujal maailmas. Mõelge nüüd aga sellele, et kui Euroopa keskpank või Riigireserv Ameerikas hakkaksid muutma minutite arvu tunnis, tehes seda iga päev, sarnaselt tänase raha väärtuse muutmisega. Ühel päeval oleks tunnis 60 minutit, järgmisel päeval 34 minutit, ülejärgmisel aga 72 minutit. See muudab äritegevuse ja kogu elu väga keeruliseks. Kui on vaja, et keegi teeks ühe tunni jagu tööd, siis millist tundi arvesse võtta - Eesti tundi, Läti tundi, Bangladeshi tundi. Millist? Pidev mõõtesüsteemide ja konstantide muutmine teeb elu väga keeruliseks," rääkis peatometaja.

Forbes sõnas, et inflatsioon, mida tunnevad kõik Eestis, Lätis ja mujal, ei ole aga põhjustatud meie endi poolt, selle taga on Euroopa Keskpank, mis ei suuda hoida stabiilset euro kurssi dollari suhtes. "Järgmise viie aasta jooksul näeme me kindlasti suurt rahasüsteemi muutust kogu maailmas ning ma usun, ning see võib tunduda uskumatuna, dollar ja euro liidetakse kokku süsteemi, mis tagaks loogilise arengu ning rahade stabiilsuse," lisas Forbes.

Eesti saab samuti aru maksude õppetunnist, lisas peatoimetaja oma pöördumises, lisades, et maksud ei ole mõeldud selleks, et tõsta riigi tulukust ja parandada rahandust, vaid aidata kaasa arengule.

"Maksud on ennekõike ikkagi koormised. Langetades makse 26 protsendilt 21 protsendini, vähendades riigi kulutamist ja arendades vaba kaubavahetust, on Eesti praegustel väga tormistel aegadel väga hästi hakkama saav riik. Samas ei ole kõik Eesti ja eestlaste teha. Siin tuleb pöörduda juba Eestis kasutuses olevate majandusagregaatidega suurte riikide poole. Eesti on globaalne eeskuju kõikidele, sest oma 1,3 miljoni elanikuga on üles ehitatud eeskujulik riik, kus on loodud vabadused, on olemas maailma esimene ja ainulaadne töötav e-riik ning täielik läbipaistvus, mida enamustes riikides maailmas ei ole," kinnitas Forbes.

"Ning kõik Paul Krugmanid siin maailmas eksivad, kui ütlevad, et Eesti suund ei tööta. Krugman eksib kõiges. Krugman on veendunud, et riigipoolsed kulutused on head, Jaapan järgis seda mõtet ning stagneerus. Hispaania järgis Krugmani ja põrus. USA järgis Krugmani ja teiste keinsistide arvamusi, kulutas palju raha ning meie majandus on väga halvas seisus. Ehk siis - kui teete kõik vastupidiselt sellele, kuidas maailma Krugmanid ütlevad ning Eestit ootab ees suurepärane tulevik," mainis peatoimetaja.