FOTOD | Swedbanki nõukogu juht pressikonverentsil: puhastustööde puhul ei tea kunagi kui süvitsi on vaja minna

Swedbanki nõukogu juht Göran Persson vastas pressikonverentsil Eesti ajakirjanike küsimustele ning muuhulgas kinnitas, et igasugused muudatused nii Eesti kui Rootsi juhtkondades põhinevad faktidele ja Swedbank peab väljapoole andma sõnumit, et käes on uus ajastu. "Kedagi ei ole kindlasti nö üle parda visatud," ütles Persson.

"Mina jätkan puhastustööga kuni see on lõpuni viidud, aga ärge küsige millal see saab lõpule viidud!," ütles Göran Persson heatujuliselt.

Rahapesu siseuurimises on mindud tagasi aastatesse 2005-2007 ja on rutiinselt läbi vaadatud enam kui 15 miljoni kliendi tehingud, mida on kokku 20 miljardi. Me tõesti kaevame selle asja põhjani lahti, märkis Persson. Pank kulutab rohkelt ressursse ja aega ning võtab asja väga tõsiselt, märkis ta.

Küsimusele, kas Eesti pangajuhte on hea nime tarbeks ohverdatud, ütles Persson, et tal oli sama diskussioon ka Rootsis juhtide puhul, kes pidid lahkuma. "Näiteks Birgitte Bonnesen pidi lahkuma hoolimata Swedbanki üle aegade parimate tulemuste saavutamisest aktsionäride üldkoosoleku päeval, kus ta pidi esinema."

"Kõik otsused on tehtud faktidele põhinedes ja me peame sellest andma signaali ka väljapoole. Kedagi ei ole kindlasti üle parda visatud (ingl. k thrown under the bus)."

„Ma pole küll kõigi asjaoludega kursis, aga olen kindel, et need nii Rootsi kui Eesti juhtkonda puudutanud otsused põhinevad faktidel,“ lausus ta. „Ilma selget signaali saatmata jätkame täpselt samasuguse käitumisega nagu varem.“

Panka hakati puhastama tipust ja see peaks saatma läbi kogu organisatsiooni signaali. See loob uue ajastu ja atmosfääri. Seda, millal koristuskampaaia lõppeb, ei osanud ta öelda. „Aga ma ei lõpeta enne, kui koristus saab läbi.“

Persson koos Swedbanki uue tegevjuhi Jens Henrikssoni ja finantsjuhi Anders Karlssoniga on Eestis alates eile hommikust ning ta on kohtunud nii peaminister Ratase, finantsinspektsiooni kui ka Eesti Panga juhtidega. "Me tulime siia nö müts näpus ja endale aru andes, et meil on olnud tegevuses puudujääke. Meile on kinnitatud, et meiega tehakse koostööd siinse seadusandluse raamides."

Persson meenutas, et ta kohtus Ratasega teist korda, sest varasemalt on ta temaga kohtunud kui endise peaministri Edgar Savisaare nõunikuga. Niisamuti teadis ta juba varasemast ajast Eesti Panga nõukogu juhti Mart Laari.

„Mul ei olnud kunagi kavatsust saada Swedbanki nõukogu esimeheks,“ lausus Rootsi endine peaminister Göran Persson. „Mul olid teised plaanid. Kuid arvestades panka tabanud rasket kriisi ja rahapesu kahtlustusi, siis leidsin, et pean asuma panka, mida ma kord juba 1990ndatel kriisist päästnud olen, taas aiatama.“

Tol ajal oli ta Rootsi rahandusminister. Persson märkis, et ta on kogu oma eluaja olnud Swedbanki klient.

„Olukord on tõsine,“ lausus ta. „“Pank on üles ehitatud väärtustele. Tööta, säästa raha ja teinekord võta laenu. See on olnud 200 aastat panga tegevuspõhimõtteks. Vaadake nüüd Swedbanki – paljud seostavad seda rahapesuga. See on midagi totaalselt teise võrreldes meie põhiväärtustega.“

Nõukogu esimees pidas oluliseks sellest probleemist vabanemist ja selja taha jätmist. Samas ei saa olla naiivne, et arvata, et seda tulevikus enam ei toimu. Kui see probleem saab lahendatud, siis tulevad teised probleemid. Selleks on vajalik tihe koostöö võimudega.

„Seetõttu tulimegi koos grupi uue pangajuhiga siia ja oleme kulutanud pool nädalat Eestis,“ rääkis ta.

„Püüame luua suhteid võimudega ja hoolitseda selle eest, et ei sellist olukorda ei saaks enam juhtuda,“ rääkis ta.

Ta märkis, et jutt ei käi sellest, kas pank jääb Eestis tegutsema, vaid pank püüab sellel turul äri kasvatada.

„Näeme ees 10-15 aastat ümbruskonnast kiiremat majanduskasvu,“ lausus ta. „Sestap on see ka äriliselt meie jaoks huvitav.“

Panga rahapesuvastaseks võitluseks plaanitakse palju ette võtte, kuid üks asi millest saab rääkida, on tugevdada tunne-oma-klienti põhimõtete rakendamist. Kes on see klient, kes istub laua vastas toolil ja soovib pangaga asju ajada? Samal ajal ei tohi aga kaotada äri, kuid me ütleme ei, kui teemaks on kriminaalsed rahavood.

„Tunne-oma-klienti oli esimene asi, mille ma õppisin ära astudes sisse kohalikku hoiupanka (Swedbanki eelkäia),“ rääkis ta. „Elan taas maapiirkonnas ja olen põllumees. Alati tuleb panna tähele, kellele sa raha laenad. Hea klient maksab laenu tagasi. Ja nii ka läks, sest tunti oma kliente. Moodsas panganduses pole nii lihtne.“