Kui valitsus Suur-Emajõe piirkonda planeeritava puidurafineerimistehase eriplaneeringu aprilli lõpuks algatab ja algab ka keskkonnamõjude hindamine, võib tehase täpne asukoht selle ühe eestvedaja, Est-For Invest juhatuse liikme Margus Kohava sõnul selguda järgmise aasta esimeses pooles, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskkonnamõjude hindamise algatamiseks tehase täpset asukohta teada vaja ei ole.

"Konkreetsemat asukohta asutakse koos planeerijatega, koos keskkonnamõjude eksperdi ja tema ekspertrühmaga alles uurima. See on protsess, leidmaks võimalikult sobivaim asukoht selleks, et saada juba konkreetsemate mõjudega jätkata. Praegu on veel vara öelda, mis on need mõjud, mida meie hindama hakkame," selgitas Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu juht Riin Kutsar.

Tehas kasutaks toormena ligikaudu kolme miljonit kuupmeetrit puitu aastas - eestvedajate sõnul see Eesti metsaraie mahtu ei suurendaks.

Vabaühenduse Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri sõnul ei tohiks Eestisse 700 000-tonnise prognoositava tootmisvõimsusega tehast ehitada aga olukorras, kus riik ei suuda piirata raiemahte.

"Eritehaste praktika maailmas näitab seda, et kindlasti kogu seda puitu ei õnnestu võtta ekspordi arvelt. Igal juhul raiemaht ka suureneb," märkis Tüür.