Jüri Ratase sõnul on Eestil soov saada aastaks 2050 kliimaneutraalseks riigiks, mille majandus on konkurentsivõimeline ning elukeskkond kaasaegne. "Täna saime esialgse ülevaate võimalustest kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja arutasime ka põlevkivisektori tulevikku. Jätkame arutelusid, et teha Eesti jaoks kõige targemad valikud," märkis peaminister. Praegu on Eesti võtnud eesmärgiks vähendada sajandi keskpaigaks kasvuhoonegaaside heidet 80% võrreldes 1990. aastaga.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) ja OÜ Finantsakadeemia uuringu „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“ käigus selgitatakse välja, kas ja milliste tõenäoliste muudatuste ning kaasnevate mõjudega on võimalik jõuda aastaks 2050 eesmärgini 100% ehk saavutada kliimaneutraalsus. Uuring võtab detailsemalt vaatluse alla kuus valdkonda: energeetika, tööstus, transport, põllumajandus, ehitus ning metsamajandus ja maakasutus.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul tuleb edasistes aruteludes silmas pidada, et kõige suurema mõjuga investeeringud võiks teha juba aastaks 2030. Tema hinnangul ei tasu kasvuhoonegaaside heitmete vähendamises näha vaid kohustust ja maksumust. "Madala kasvuhoonegaaside heitmega riigiks saamine pakub meile rohkesti võimalusi, mida ära kasutada. Eesti lõplikud seisukohad selguvad arutelude käigus," lausus keskkonnaminister.

Lisaks sai komisjon ülevaate Eesti Energia plaanist ehitada Auveresse uus Enefit õlitehas ning Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamise plaanidest.

"Oleme öelnud, et soovime jõuda uue õlitehase investeerimisotsuseni veel sel aastal ning tehas võiks valmida 2023. aastal," märkis Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts. Mis puudutab koos VKG-ga planeeritavat põlevkiviõli eelrafineerimistehast, siis see on eelarenduse faasis. "Õlitootjad on võtnud eesmärgiks, et see võiks valmida 2024. aastal," lisas Luts.

Investeering uude Enefit õlitehasesse jääb eeldatavalt suurusjärku 240 miljonit eurot ning sektoriülene eelrafineerimistehas võib hinnanguliselt maksta 650 miljonit. "Hinnang täpsustub projekteerimise käigus," märkis Eesti Energia pressiesindaja.

Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa sõnul on Eesti valitsuse üks suund energeetikas on oma tähtsaimat maavara põlevkivi senisest enam väärindada. "Uued õlitehased ja eelrafineerimistehas aitaks Ida-Virumaa energeetikasektoril kohanduda efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks, säilitades samas töökohti ja luues uusi,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Lisaks jääb kindlus omavalitsustele ja kohalikele ettevõtetele tulubaasi säilimisel.

Komisjon otsustas jätkata kõigi kolme teema arutelusid järgmisel kliima- ja energiakomisjoni kohtumisel 30. septembril. Valitsuse 11. juuli korraldusega asutatud energia- ja kliimakomisjoni juhib peaminister ning selle alalised liikmed on keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ja välisminister.

Teised ministrid osalevad komisjoni istungil, kui teemakäsitlus seda eeldab. Oma ettepanekud esitab komisjon valitsuse istungile või kabinetinõupidamisele.