David Rockefeller oli oma magamistoa seinale pannud 90 miljonit dollarit maksva Picasso. Ta soovis elada koos kunstiga, mitte seda peita.

Rockefeller oli viimane sugulane, kes oli jäänud alles kunagisest Standard Oili loojast John D. Rockefellerist. Ta oli suur moodsa kunsti austaja ning kogus viimasel ajal Paul Gauguini, Diego Rivera, Henri Matisse ja teiste töid. Ta sündis küll ülirikkana, aga tema hobi tähendas seda, et tema varanduse väärtus aina kasvas. Eriti elu viimasel dekaadil, sest kunstiturul on hinnad hüpanud kõrgustesse. 8. mail paneb Christie's kogu tema vara nädala jooksul oksjonile.

Rockefeller suri eelmisel aastal 101-aastaselt. Tema kogus on vähemalt neli Claude Monet maali. Lisaks aga suurepärased tööd Edward Hopperilt, Georgia O'Keeffe'ilt ja Georges Seurantilt. Muuseas on ka muid varandusi, näiteks Napoleonile kuulunud serviis.

Mõned taiesed ostis ta vaid sentide eest, võrreldes sellega, mis need tegelikult väärt olid. „Ma arvan,et David prognoosis, et Picasso hinnad hakkavad alates 1967. aastast üles liikuma," ütles Rockefellerite ajalugu kajastav Peter Johnson. „Kas ta aga uskus, et see võib kasvada tuhandekordselt? Ei."

Rockefelleri geniaalset investori soont näitab näiteks see, et ta ostis 1959. aastal ühe Mark Rothko maali vaid 10 000 dollariga, aga müüs selle 2007. aastal maha 73 miljoni dollariga.

Rockefelleri abikaasa Peggy suri 1996. aastal. Nad otsustasid koos, et annetavad kogu oma varanduse heategevuseks. Aastakümneid tagasi annetasid nad 13 tööd New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumile, mille kunagi lõi Rockefelleri ema.

Rockefeller sai aga aru, et suur osa organisatsioone vajavad raha mitte kunsti.

Tegelikult on juba teada ka, kuhu läheb saadav tulu. Kokku 11-le organisatsioonile, teiste seas Rockefelleri Ülikool ja Harvardi Ülikool.

Otsus, et kunsti müük võiks toimuda pärast Rockefelleri surma, sündis maksude tõttu. „Suur osa kunstist osteti hea hinnaga 1940-1960 aastatel," ütles Johnson. „Kunstiturg on aga pärast seda hulluks läinud. Rothko, mille Rockefeller 2007. aastal maha müüs, tõi talle kasumit umbes 730 000%. Niisiis kujutate hästi ette, milline oleks siin olnud kapitalikasumi maks." Kuna Rockefeller jättis vara oma varahaldusfirmale, siis ei kaasne sellega üldse makse.

Ekspertide grupil oli väga keeruline ülesanne kogu vara katalogiseerida ja hinnastada. Teiste seas oli näiteks 67 erinevat serviisikomplekti.

Aja jooksul kinkis ja müüs Rockefeller osa varandusest ka ära, mis tegi hindajate töö mõnevõrra lihtsamaks.

Viis aastat tagasi pandi varanduse hinnaks kokku 500 miljonit dollarit, aga selle aja jooksul on üks da Vinci töö müüdud lausa 450 miljoniga. See näitab kui näljased ollakse harulduste järele.

Christie's ootab, et Picasso „Noor tüdruk lillekorviga" müüakse 90-120 miljoniga. Monet maalist loodetakse lahti saada 50-70 miljoniga. Mõlemad hinnavahed on tagasihoidlikud.

Rockefelleri nimi võib teostele hinda otsagi panna. Ajal, mil paljusid maale hoitakse Šveitsi ladudes, elas Rockefeller tööde keskel.

Tegemist on Ameerika ajaloo ühe suurema personaalse varanduse rahaks tegemisega.

„Rockefeller ei ostnud teoseid mitte selletõttu, et neil oli hea hind. Ta ostis maale, sest need meeldisid talle. Kui hind oli madal, siis meeldis see talle veel enam," ütles Johnson.

Vaata fotosid siit.