Arvestades, milline kriis on koroonapandeemia tõttu tabanud maailma lennundust, ei saaks kindlasti ühe uue lennujaama jaoks olla praegusest halvemat ajastust avamiseks, kirjutab Financial Times.

„See on tõeliselt traagiline,” nentis lennujaama terminalijuht Katy Krüger. „Oodata nii kaua ja siis avada sellise hullumeelsuse keskel, see teeb tõesti meele kurvaks,” lisas ta.

Willy Brandti nimelise lennujaama avamine pidi Berliini jaoks olema asi, mille üle uhkust tunda. Pärast pikale läinud ehitust pidi sellest saama Euroopa suurima majanduse esindusvärav maailmaga. Kuid koroonaviirus tõmbas sellele kõigele kriipsu peale.

Isegi Saksa insenerid ise häbenesid seda

Nüüd tundub, et Brandenburgi lennujaam on kulukas valge elevant, mis meenutab aega, kui lennuliiklus õitses ja maailm ei teadnud midagi koroonapandeemiast, mis on kogu lennusektori üleilmselt heitnud kõige hullemasse kriisi pärast teist maailmasõda.

„Täna ei ole enam ühtegi Euroopa lennujaama, mis töötaks normaalselt,” põhjendas lennujaama tegevjuht Engelbert Lütke Daldrup, linnaplaneerija, kes palgati 2017. aastal, et päästa Saksamaa ühte kulukamat ja katastroofialtimat ehitusprojekti.

Tema sõnul oli tolleks hetkeks saanud uuest Berliini lennujaamast naerualune. „Isegi meie, Saksa insenerid häbenesime seda,” märkis Lütke Daldrup olukorda ilustamata. Just kõige eelneva tõttu otsustati ka suurem avamispidu täna ära jätta. „Me lihtsalt alustame tegevust. Pole mitte ühtegi põhjust, miks me peaks selle projekti üle uhkust tundma,” põhjendas lennujaama juht.

Värskelt valminud lennujaam on väga valgusküllane, polsterdatud kastanipuidust paneelide ja varustatud läikivate põrandatega. Lennujaama südames asub punane alumiinimumskulptuur, mis kannab nime „Lendav vaip”. Selle autoriks on California kuntsnik Pae White.

Brandenburgi lennujaamas, mis peaks asendama temast oluliselt pisema Tegeli lennujaama, on viimasest neli korda rohkem ruumi. Tegeli lennujaam oli juba selgelt ajale jalgu jäänud, pidevalt nuriseti, et see on ülerahvastatud, kehva teeninduse ning halbade ümberistumise võimalustega.

Irooniliselt küll sobiks Tegeli lennujaam praegusse olukorda oluliselt paremini kui värskelt avatud uus ja avar lennujaam. Berliini lennujaamasid läbib päevas vaid 25 000 lennureisijat, see on veerand mullusest päevasest reisijate arvust. Brandenburgi lennujaama puhul eesmärgiks seatud 55 miljonit lennureisijat aastas võib väga pikaks ajaks vaid unistuseks jääda.

Vajab veel täiendavat rahasüsti

„Meil seisab väga keeruline talv ees,” nentis Lütke Daldrup. Tema sõnul tabab Saksamaa lennujaamasid eelolevatel kuudel kahe miljardi euro suurune kahjum, uus lennujaam panustab selles 300 miljoni euro suuruse löögiga.

Lennujaam, mille ehitus läks maksma ligi kuus miljardit eurot – kolm korda rohkem kui algselt plaaniti – pidi hakkama kasumit teenima 2025. aastast, et teenindada järgneva kümne aasta jooksul 3,5 miljardi euro suurust laenu, mis võeti selle ehituse lõpule viimiseks. Selle asemel vajab aga lennujaam veel täiendavalt 300-miljonilist rahasüsti.

See saab olema väga mõru pill Saksa maksumaksejatele, kes on juba pidanud alla neelama asjaolu, et hoone enda ehitus on läinud kolm korda kallimaks. Juba enne koroonapandeemia algust ilmnesid ka Brandenburgi lennujaama mitmed nõrgad kohad.

Üheks neist on, et sealt on oluliselt vähem rahvusvahelisi ühendusi kui teistest Euroopa pealinnadest, mistõttu on ta võrreldav pigem väiksemate Euroopa pealinnade lennujaamadega. Esimesed kaks lennukit, mis täna avatud Berliini Brandenburgi lennujaamas maandusid, olid Easyjeti ja Lufthansa omad.

Ka lätlaste lennufirma AirBaltic hakkab novembrist lendama Tallinna-Berliini liinil Brandenburgi lennujaama. Viimane lend Berliini Tegeli lennujaama on 7. novembril. Neli päeva hilisem lend peaks juba uues lennujaamas maanduma.