Tallinna linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on sadam üks pealinna väravatest, mis jätab laevaga saabuvatele turistidele Tallinnast esmamulje. „Algatatud detailplaneering on üks osa Vanasadama arendusplaanist Masterplan 2030, mille eesmärgiks ongi sadama-ala arendamine ja avaliku ruumi ühendamine sadama funktsioonidega," ütles ta.

Terik märkis, et Masterplan 2030 üks põhiideedest on Vanasadamat läbiv promenaad. „Nende plaanide realiseerumisel kaovad kesklinnast mereäärsete tühermaad, mis võimaldab piirkonna avada inimestele ja Tallinna merele,“ rääkis ta.

AS Tallinna Sadam kavandab kogu Vanasadama ala arendamist ning algatamisel on ka A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering, millega kavandatakse kruiisikai ja kruiisiterminali rajamist koos promenaadiga. Eesmärk on luua atraktiivne ja inimsõbralik linnaruum südalinna vahetus läheduses ning asuda ellu viima Masterplan 2030 lahendust, mille võidutöö on 2017. aastal koostanud Zaha Hadid Architects.

Detailplaneeringu algatamisettepaneku järgi soovitakse moodustada Vanasadama põhjaosa kinnistutest kümme äri- ja elamumaa ning kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti ning määrata ehitusõigus kuni 5-korruseliste hoonete ehitamiseks.

Hoonetele kavandatakse üks maa-alune korrus. Kesklinnas asuva planeeringuala suurus on 6,24 hektarit ja hõlmab kinnistuid, mis asuvad aadressidel Logi tn 3, Logi tn 2, Logi tn 4, Lootsi tn 13, Lootsi tn 14, Sadama tn 21, Sadama tn 25 ning osa Uus-Sadama tn 19 ja Logi tn 6 kinnistutest.

Kogu Vanasadama ala arendamise näol on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega, mille linnaehituslik terviklahendus koostatakse mitmete selle piirkonna detailplaneeringutega. Seetõttu on otstarbekas keskkonnamõju strateegilise hindamisega hõlmata terviklikult kogu piirkonda, mitte iga detailplaneeringut eraldi.

Vanasadama piirkonna linnaehituslik terviklahendus hõlmab ka kõrvalasuvaid alasid nagu näiteks Loode kaid, rannapromenaadi, A-reisiterminali ja Admiraliteedi basseini ümbrust.