FOTOD: Vaata, millistes tingimustes elab ja töötab Soome president

Soomel ei lähe täna majanduslikult kõige paremini. Kriis on kestnud juba mitu aastat ning eksperdid on arvamusel, et tarvis on läbi viia mitmeid reforme. President Sauli Niinistö on kindlasti riigi käekäigu pärast mures, kuid selle üle mõtisklemiseks on tal mitu uhket kohta - loss, residents ning suveresidents. Vajadusel saab ta kasutada ka jahti.

Kui meie presidendil on lisaks Kadrioru lossile ka Ärma talu, mis on tema enda oma, siis Sauli Niinistöl on lisaks lossile kaks residentsi, mis kuuluvad riigile. Kui varem elasid Soome presidendid lossis, siis alates 90ndate algusest on nad otsustanud Mäntyniemi kasuks.

Presidendiloss

Presidendiloss on Soome Vabariigi presidendi residents Helsingis Kruununhaka linnaosas Kauppatori servas. Igal aastal 6. detsembril leiab presidendilossis aset pidulik iseseisvuspäeva vastuvõtt, mis on suurim sündmus lossis kogu aasta jooksul.

Hoone ehitati 1814. aastal, kuid presidendilossiks korrastati see 1921. aastal.

Viimane president, kes elas lossis oli Mauno Koivisto. 1993. aastal sai valmis uus presidendi ametikorter Mäntyniemis. Sealses residentsis on elanud kõik hilisemad presidendid - Martti Ahtisaari, Tarja Halonen ja Sauli Niinistö. President võib siiski ise otsustada, millises esindushoones ta elada soovib.

Kolmekorruselises presidendilossis on ligikaudu sada erineva suurusega ruumi. Esimesel korrusel on teenindava personali tööruumid, köögid ja saun. Teisel korrusel on presidendi esindusruumid. Kolmandal korrusel on presidendi eraruumid.

Mäntyniemi

Kui presidendi varasem ametlik residents Tamminiemi jäi 1981. aastal ametist lahkunud presidendi Urho Kekkose käsutusse, otsustas riiginõukogu rajada vabariigi presidendile uue ametiresidentsi.

1983. aastal eraldati selle tarvis riigi poolt 2,8 hektari suurune maa-ala Meilahtis. Krunt nimetati Mäntyniemiks, pidades silmas Mäntyniemi eelkäijat Tamminiemit. Hoone ehitamiseks korraldatud arhitektuurivõistluse võitsid Raili ja Reima Pietilä. Mäntyniemi kavandamine jäi nende viimaseks ühistööks ning seda peetakse arhitektidepaari üheks kõige tähelepanuväärsemaks loometööks.

Mäntyniemi residentsi ehitusega tehti algust 1989 ning see valmis 1993. Mäntyniemi esialgseks maksumuseks arvestati 15 miljonit marka (2,5 milj. eurot), kuid ehituse käigus kulud suurenesid ning hoone lõppmaksumuseks kujunes 210 miljonit marka (35,3 milj. eurot).

Mäntyniemit ümbritsevas aias on säilitatud suurel määral senine loodusmaastik, kuna arhitekt Pietilä ja aia kavandanud maastikuarhitekt Maj-Lis Rosenbröijer soovisid, et hoone ümbrus oleks võimalikult soomepärane. Nii püüdsidki nad säilitada ja kaitsta ümbritsevat loodust ning samas ka luua arhitektuurist, aiast ja ümbritsevast loodusest ühine tervik.

Kultaranta suveresidents

Kultaranta on Soome presidendi suveresidents Naantalis Luonnonmaa saarel.

Residentsi peahoone on aastatel 1914-1916 ehitatud arhitekt Lars Soncki projekteeritud graniidist loss, mida ümbritseval 54 hektari suurusel alal on muu hulgas parke ja kasvuhooneid. Aastal 1922 ostis Soome riik Kultaranna ära ja otsustas sellest teha presidendi suveresidentsi.

President saabub suveresidentsi traditsiooniliselt 10. juunil ja lahkub sealt tavaliselt augusti keskel.

Kultaranta VIII jaht

Tegemist on Soome presidendi jahiga. See vahetas oma eelkäija välja 2008. aastal. Jaht on 19,3 meetrit pikk ning 5,7 meetrit lai. Aluse kere on alumiiniumist ning sees on kasutatud rohkelt puitu. Jahi sees on ruumi 52 ruutmeetri jagu ning see maksis 1,9 miljonit eurot. Selle meeskonnaliikmeteks on Soome mereväe ajateenijad ning kui seda ei kasutata, siis asub ta Pansio mereväebaasis.

Vaata fotosid Soome presidendi käsutuses olevast varast siit.

Teksti allikas: Wikipedia