FOTOD | Valitsus kogunes Sagadi mõisasse eelarvekõnelustele, lõunapausi ajal lasti end vabaks

 (88)

Täna ja homme kogunevad valitsus ja koalitsioonierakondade fraktsioonide esindajad kahepäevasele seminarile Lääne-Virumaal, et jätkata arutelusid järgmise aasta riigieelarve ning järgmise nelja aasta riigieelarvestrateegia üle.

Sel sügisel koostatakse üheaegselt nii järgmise aasta riigieelarve eelnõu kui ka järgmise nelja aasta (2021-2024) eelarvestrateegia (RES). Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Riigieelarves kajastuvad järgmise aasta konkreetsed kulutused ja tulud.

Peaminister Jüri Ratas ütles ERR-ile, et eelmises majanduskriisis kärbete tegemine viis riigi majanduse sügavamasse auku ning sel korral soovib valitsus seda laenuraha abil vältida. Tema sõnul on laenuraha hetkel lihtsalt üks finantsvahend.

Kärbetest loobumine on õige tee

"Küsimus on selles, kas sellest kriisist soovime väljuda sarnaselt kui see oli 12 aastat tagasi kui valiti kärpimine, kui valiti kasinus ja me tegelikult täna saame öelda, et see viis Eesti veel suuremasse auku ja langusesse. Või me valime teise tee ja täna Euroopa on valinud pigem teise tee ja minu meelest see on õige tee," põhjendas peaminister.

Seotud lood:

Esmaspäevasel suvise majandusprognoosi tutvustusel ütles ka rahandusminister Martin Helme, et riigieelarve kärpimine ei ole tema sõnul reaalne. "Kui me korraks mõtleme, mida peaks kärpima selleks, et miljardit või kas või poolt miljardit kokku hoida, siis on ju ilmne, et koolitus- või lähetuskulud või MTÜ-de toetamised seda numbrit ligilähedalegi kokku ei anna,” märkis ta.

Riigieelarve kulupool koosneb Helme sõnul suures osas kahest suurest artiklist, nendeks on pensionid ja tervishoid. „Natuke väiksem kamakas on haridus ja siis juba kohalikud omavalitsused,” lisas minister. Tema sõnul ei ole ta kuulnud, et keegi oleks teinud ettepaneku pensionite või tervishoiuteenuste pakkumise kärpimiseks.

Samas selgus sellel samal majandusprognoosi tutvustusel, et ministeerium arvestab aastaks 2024 Eesti laenukoormuse neljakordse kasvuga. Kui veel eelmise aasta lõpuks oli Eesti riigi võlakoormus 2,4 miljardit, siis 2024. aasta lõpuks peaks see kasvama 10,4 miljardini.

Rahandusminister ei pea seda probleemiks, sest nii nagu oli enne kriisi, samuti jääb Eesti võlakoormus ka pärast kriisi Euroopa Liidu väikseimaks. „Kõik need jutud sellest, kuidas me orjastame järgmised põlvkonnad võlakoorma all, on jaburad,” teatas Helme esmaspäeval majandusprognoosi tutvustusel.

Kuulavad ära ka ekspertrühma soovitused

Kui täna saavad ministrid ja koalitsioonierakondade fraktsioonide esindajad rahandusministeeriumilt ülevaate riigi rahanduse seisust, kuulavad ära ministeeriumide lisataotlused seoses eelarvega ning peaministri juures koos käinud ekspertrühma soovitused majanduse elavdamiseks, siis homme tuleb jutuks ka EL-i taaskäivitamise kava.

Riigieelarve ning eelarvestrateegia peab valmis olema hiljemalt septembri lõpuks. Kuigi Ratase sõnul seab kriisist tulenev ebakindlus valitsuse keerulisse olukorda, on ta veendunud, et septembri lõpuks saab riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia riigikogule esitatud, kirjutab ERR.