Kuigi paljud berliinlased ohkvad kergendustundega, et 31. oktoobril tegevust alustanud Brandenburgi lennujaam Berliinis on lõpuks tegevust alustanud, tähendab see samaaegselt nii kohalikele endile kui ka paljudele Saksamaa pealinna külastajatele ka ühe ajastu kurba lõppu, kirjutab CNN.

Samal ajal kui Brandenburgi lennujaam püüab üleilmse koroonapandeemia tingimustes hoogu sisse saada, lõpetas lõppenud nädala pühapäeval Tegeli lennujaam Berliinis tegevuse. Kuigi tegu oli väikese lennujaamaga, mis juba ammu ületas igasuguse läbilaskevõime, tuli lennujaama töös hoida, kuna tema koha üle võtnud uue Berliini õhuvärava, Brandenburgi lennujaama ehitus viibis ligi kümmekond aastat.

Kuigi Tegeli lennujaama sulgemist räägiti üleilmse koroonapandeemia puhkemise järel juba kevadel, õnnestus vanal ja väsinud lennujaamal siiski viimast tööpäeva poole aasta võrra edasi lükata. Viimase lennukina tõusis Tegeli lennujaamast pühapäeval õhku Air France'i lennuk, kelle sihtkohaks oli Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam. Hoolimata lennujaama väiksusest, suutis Tegeli lennujaam kasvada lennureisijate arvult Saksamaa suuruselt neljaks lennujaamaks ning muutuda Berliini sümboliks.

Nii on olnud ka kõigi teiste Berliini lennujaamadega. Neist seni kõige kuulsam, Tempelhofi lennujaam avati 1927. aastal. Lennujaam kirjutas end kogu maailma ajalukku ajavahemikus 1948-1949, kui see muutus väga oluliseks õhuväe baasiks Nõukogu Liidu blokaadi vastu võitmisel. 2008. aastal tegevuse lõpetanud lennujaama asemel on nüüd park, mida kasutatakse tihti teist maailmasõda kujutavate filmide tegemisel.

Berliini teine peamine õhuvärav, Schönefeldi lennujaam alustas tegevust 1946. aastal, kui sellest sai põhiline lennuväli Ida-Saksamaal. Ka pärast riigi ühendamist ja Berliini müüri langust oli seal tunda teatavat nõukogude aja hõngu. Nende kahe kõrval oli just Tegeli lennujaam kohalike elanike südames erilisel kohal. Nagu paljud teised hooned selles linnas, oli ka see mõeldud ajutise lahendusena, mis muutus püsivaks.

Üsna ruttu peale nõukogude blokaadi algust 1948. aastal ilmnes vajadus teise lennujaama järele, mille kaudu saaks linna varustada. Seega käskisid prantslased ehitada Tegeli piirkonda toona Euroopa kõige pikema, 2500-meetrisega lennurajaga lennujaama, mis pandi püsti napi kolme kuuga. Esimene lennuk, mis seal 1948. aasta novembris maandus, oli USAF Douglas C-54. Kui blokaad kuus kuud hiljem lõppes, sai Tegeli lennujaamast Prantsuse õhuvägede baas Berliinis.

Kuna 1950. aasta lõpus, kui Berliini hakkasid üha suuremad lennukid lendama, selgus, et Tempelhofi lennujaama lennurada jäi nende jaoks liiga lühikeseks, sai just Tegelist järgmisteks aastakümneteks Lääne-Berliini peamine lennujaam. Hoolimata kitsastest tingimustest oli osade Tegeli kaudu lendu tõusnud inimeste jaoks see tõesti värav vabadusse.

Näiteks Tšehhoslovakkiast kommunistide eest põgenenud Drahomira Bukowiecki jaoks, kes põgenes 1968. aastal Lääne-Berliini, sai just Tegeli lennujaam ainsaks võimaluseks, kuidas linna ümbritseva kommunistliku režiimi eest ilma nende kätte langemata põgeneda. „Ma sain ainult Tegeli lennujaama kaudu Berliinist lahkuda, sest maismaad mööda minnes oleks mind kinni püütud,” meenutas ta CNN Travelile.

Nädalapäevad enne Berliini uue Brandenburgi lennujaama avamist, selle aasta 25. oktoobril lõpetas tegevuse ka Berliini Schönefeldi lennujaam. Kui varasemalt lendas Tegeli lennujaama Tallinna-Berliini liinil ka lätlaste lennufirma airBaltic, siis nende järgmine lend Berliini peaks juba uues lennujaamas maanduma.