Instituut hindas Eesti majandusvabaduse taset kümnepunktiskaalas 7,52 punktiga, 2008. aastal oli see 7,73 punkti, vahendas BNS.

Eesti on rahvusvahelise kaubanduse vabaduse edetabelis tõusnud ühe koha võrra 10. kohale. Samuti ühe koha võrra tõusis Eesti töökeskkonna ja äri regulatsiooni valdkonnas, olles selles arvestuses paremuselt 15. riik.

Läti on instituudi tabelis 60. kohal, olles langenud viie koha võrra, Leedu on 24. kohal, olles tõusnud üheksa kohta ning Soome jagas Bahrainiga 11. ja 12. kohta, 2008. aastal oli Soome 19. kohal. Rootsi oli 2009. aasta andmete kohaselt 39. riik ning Venemaa jagas Kreekaga 81. kohta.

Edetabelit juhtivate riikide koosseis ei ole võrreldes 2008. aasta andmetega muutunud. Jätkuvalt juhib tabelit Hong Kong, kellele järgnevad Singapur, Uus-Meremaa, Šveits, Tšiili, USA, Kanada, Austraalia, Mauritius ning Suurbritannia. Tabeli viimasel kohal 141 on Zimbabwe 4,08 punktiga.

Fraseri Instituudi indeks mõõdab seda, millises ulatuses antud riigi poliitika ja institutsioonid majandusvabadust toetavad. Majandusvabaduse nurgakivid on uuringu autorite hinnangul isiklik vabadus, vabatahtlik vahetus, vabadus võistelda ning eraomanduse turvalisus.

Uuringu koostajate hinnangul peab riik kõrge reitingu omamiseks tagama eraomandi turvalisuse, lepingute osapoolte õiguste võrdsuse ning stabiilse rahanduskeskkonna. Ühtlasi eeldab riigi kõrge reiting madalaid makse ja väheseid piiranguid nii välis- kui ka sisekaubandusele.

Indeksi koostamisel on arvestatud 42 komponenti ja alamkomponenti ning uuring on jagatud viieks valdkonnaks: valitsussektori suurus ja roll, õiguslik raamistik ning varaliste õiguste kaitse, juurdepääs rahaturule, vaba väliskaubandus ning raha-, äri- ja tööturu regulatsioon.