FT: Washington kardab Kreeka kaotamist Moskvale

 (123)
FT: Washington kardab Kreeka kaotamist Moskvale
Foto: Mihhail Klimentjev, AP

Kogu pikaks veninud Kreeka võlakriisi aja on USA presidendi Barack Obama administratsioon suures osas kõrvaltvaatajaks jäänud, hoiatades aeg-ajalt maksevõimetuse majanduslike tagajärgede eest. Nüüd on USA aga hakanud muretsema ka sügavama kriisi poliitiliste tagajärgede ja Venemaa suureneva mõju pärast NATO liikme Kreeka üle, kirjutab Financial Times.

Kreeka maksevõimetus võiks anda Moskvale võimaluse tekitada uusi lõhesid USA Euroopa liitlaste hulgas, märgib Financial Times.

„Võib kergesti näha, kuidas see oleks geopoliitiliselt Venemaa jaoks kingitus,“ ütles USA sõltumatu välissuhete nõukogu esindaja Sebastian Mallaby. „Ei taheta, et Euroopa peaks asju ajama Kreekaga, kes on NATO liige, aga äkki vihkab läänt ja poeb Venemaale külje alla.“

Külma sõja ajal peeti Kreekat rinderiigiks Nõukogude Liidu toetatud kommunismi vastu. Kreeka ühinemine Euroopa Liiduga 1981. aastal on üks faktor, mis tsementeeris riigi identiteedi lääneliku demokraatiana, mida tugevdas euro kasutuselevõtt 20 aastat hiljem.

Obama administratsioon on mitu kuud õhutanud Saksamaad ja teisi Euroopa Liidu liikmesriike leidma viis vastasseisu lahendamiseks Kreekaga. Kuigi majanduslikud kaalutlused on olnud esiplaanil, on diplomaatide sõnul jututeemaks olnud ka Euroopa Liidu seisukoht Ukraina asjus.

Kreeka peaministri Alexis Tsiprase visiit Peterburi eelmise nädala lõpus oli meeldetuletus Kreeka praeguse valitsuse poliitiliste sidemete kohta Vladimir Putini Venemaaga ning näitas Kreeka valitsuse tahet vaadata Moskva poole ajal, kui vaidlus rahvusvaheliste võlausaldajatega on kõige ägedam.

Visiit kutsus esile ka uusi spekulatsioone selle kohta, et Moskva võib olla valmis andma Kreekale märkimisväärset finantsabi, kuigi Washingtoni analüütikud seda väljavaadet ei usu, võttes arvesse majanduslike probleemide mõõtmeid, millega Kreeka maksevõimetuks muutudes silmitsi seisaks.

„Ei ole nii, et Venemaal on palju raha laiali loopida,“ ütles Thomas Wright Washingtoni Brookings Institutionist. „Venemaa ei ole tohutu potentsiaalne eksporditurg, ta ei ole uus majanduslik võimalus, mida ei olnud kreeklaste jaoks enne kriisi olemas.“

Selle asemel kardetakse, et pikaajaline majanduslik ebastabiilsus, mis võib maksevõimetuks muutumise tagajärjel tekkida, süvendaks Kreeka valijaskonna poliitilist vaenulikkust ülejäänud Euroopa suhtes, avades Venemaale võimaluse suurendada oma mõju Kreeka üle.

Obama administratsioon nõuab, et Euroopa Liit jääks kindlaks Venemaa-vastastele sanktsioonidele. „Me usume endiselt, et Euroopa jääb Venemaa vastu ja selles, mida nad teevad, ühtseks,“ ütles riigidepartemangu pressiesindaja John Kirby vastuseks Kreeka maksevõimetuse potentsiaalse mõju kohta.

Obama administratsiooni endine ametnik Julianne Smith, kes tegutseb nüüd Uue Ameerika Julgeoleku Keskuses, ütles, et võitlus Kreeka pärast on seotud Washingtoni laiema murega Euroopa Liidu efektiivsuse pärast ajal, kui Ühendkuningriik kavandab referendumit oma liikmelisuse üle.

„Washington on mures nii Grexiti kui ka Brexiti pärast,“ ütles Smith. „Mõlemad olukorrad on takistuseks ajal, kui meil on vaja, et Euroopa võtaks omale juhtrolli. Selle asemel on kriiside jada tulemus tõenäoliselt enesessetõmbumise periood Euroopa juhtide hulgas.“