Gaasihind rühib elektrihinnale järele
Hetkel on gaasiküte vaieldamatult mugavaim ja ka soodsaim, makstes kaks korda vähem kui elektri- või õliküte. Kuid ka juhul, kui gaasihind peaks kahekordistuma, jääb see odavamaks heledal kütteõlil ja elektril baseeruvast toasoojast.
Kui sel aastal kulutab 180-ruutmeetrise eramu omanik aastas oma maja soojakssaamisele gaasi abil keskeltläbi 9600 krooni, siis Eesti Energia öise tariifiga küttepaketi kliendil tuleb välja käia 18 900 krooni, päevase tariifi alusel koguni 23 900 krooni. Kõige rohkem, ligi 30 000 krooni võrra tuleb aastas kukrut kergendada küttepetrooliahjude omanikel.
Kaugküte on soodne piirkondades, kus katlamaju köetakse gaasiga. Põlevkiviõli kasutavatel soojatootjatel tuli tänavu hindu tõsta ligi poole võrra. Ülesmäge on rühkinud ka puidu ja muu tahkekütuse hinnad.
Kuidas edasi läheb, on raske öelda. Ka energeetikaga tegelevad inimesed jäävad prognoose tehes kidakeelseks.
Nimetatud küttekulude arvestused koostanud Eesti kütte-ventilatsiooniinseneride ühenduse nõunik Ants Vikerpuur on arvestanud keskmiseks kütuse hinnatõusuks kolm protsenti aastas, kuid tõdeb, et mõne liigi puhul võib hind muutuda etteaimamatult.
Järgnevaks kolmeks aastaks on paigas elektrihind, samuti ei ennusta majandusministeeriumi nõunik Heido Vitsur olulist kütteõli- ja kivisöehinna tõusu.
Tõuseb veel
Puiduhind kerkis kohe seoses suvise põlevkiviõli hinna kahekordistumisega ning Eesti jõu-jaamade ja kaugkütteühingu juhi Tiit Rahkema sõnul võib hinnatõus jätkuda tänu praegusele ekspordinõudlusele.
Ka gaasihinnal on kasvuruumi. Arvestades gaasi praegust odavust ja mugavust, ei saa hind nii madalaks jääda, märgib AS-i Termox projektijuht Sven Senka.
Eesti Gaas prognoosib lähiaastail hinnatõusu Soome tasemele, kus gaas on 30% kallim kui Eestis praegu. Kodutarbijale võib gaas tuleval aastal kallineda 10–15%, nentis Eesti Gaasi müügidirektor Raul Kotov. Mis saab järgnevatel aastatel, on tema sõnul vara kommenteerida.
Otsustamisel ei saa mööda vaadata ka kütteseadmete ja -süsteemide ehitusmaksumusest. Siin kujunevad hinnad hoopis teistmoodi. Ants Vikerpuuri arvutused näitavad, et odavaim on 180-ruutmeetrisesse majja paigaldada elektriradiaatorid, kuid nendega kütmine on väga kallis. Gaasikatlamaja hinnad jäävad 40 000–60 000 vahele, tahkekütuse katlaseadmed maksvad 60 000–70 000, lisaks tuleb arvestada paigalduseks tehtavate kulutustega (15 000–25 000 krooni). Hea hulga raha neelab ka küttesüsteemi väljaehitamine.
Kulukas (kuni 190 000 krooni) on ehitusmaksumus maasoojuspumba puhul ning ka kombineeritud soojuspumbasüsteemid nõuavad samas suurusjärgus investeeringuid. Nende kasuks kõnelevad madalad, puidu- ja gaasihinnaga samasse hinnaklassi jäävad küttekulud.
Varvast liigutamata
Kõrvale ei saa jätta sedagi, kui palju peab inimene oma maja soojaks saamise protsessi sekkuma. Mugavaim on kaugküte, selle puhul pole vaja inimesel endal varvastki liigutada, kui torustiku õhutamine välja arvata.
Tahkekütuse, kivisöe, briketi, halupuude jms juures tuleb arvestada, et aega kulub nii kütmiseks kui ka tuha rookimiseks.
Puidugraanulite ehk pelletite puhul on automatiseerimine küll võimalik, kuid pelletküte vajab katlaruumi juurde ladu. Paar korda kuus tuleb katelt puhastada ning graanuleid ladustada. Pealegi on puidugraanulid tõsine defitsiit, sest enamik müüakse välismaale.
Erilist sekkumist ei nõua kütteõli- ja gaasikatlamajad, lisanduda võib hoolduskulu meistrile, kes katelt kord aastas kontrollib.
Ants Vikerpuuri sõnul on kütteseadme valik tõesti raske. “Parimaid tulemusi annavad kombineeritud süsteemid,” märgib Vikerpuur, pakkudes välja variandid: öösel elekter, päeval ahi või õhksoojuspump. “Praegu on ka gaas soodne ning sellega on vähe tüli.”
Põlevkiviõli hind fikseerimisel
Majandusministeeriumis on arutlusel eelnõu kütusehindade ohjeldamiseks, millega tehtaks põlevkiviõli kasutavatele soojatootjatele paariks aastaks grupierand, mis võimaldaks neil osta kütet fikseeritud hinnaga.
Majandusministri nõuniku Heido Vitsuri sõnul lähtuks hind tootmiskuludest ja alternatiivkütustest ning see võiks püsida maagaasihinna tasemel.
“1996 krooni tonnist oleks põlevkiviõlile õiglane hind,” märgib Eesti jõujaamade ja keskkütte ühingu juhatuse esimees Tiit Rahkema. “See sisaldab ka kasumit ja põlevkivi hind pole tõusnud.”
Möödunud suvest, mil põlevkiviõli oksjonitel maha müüdi, maksab selle tonn kaks korda rohkem. See on üks põhjuseid, miks ka gaasihind hakkas ülesmäge rühkima.
Eesti Gaasi juhatuse esimees Aarne Saar leiab, et kui riik põlevkiviõli hinna fikseerib, on see hinnaläbirääkimistes Gazpromiga arvestatav argument. “Hinda ei võeta ju laest,” selgitas ta. “Siiamaani on olnud aluseks kohalikul turul konkureerivate kütuste hinnad.” EPL
Maakonnad eelistavad odavat maagaasi
Maagaasist on eelkõige huvitatud Järva, Rapla ja Jõgeva maakonnad, kuna selle kasutamine on mugav, loodussõbralik ja teiste kütteliikidega võrreldes odavam.
Suure tõenäosusega saavad Rapla linna elanikud ja firmad juba sellest sügisest sooja maagaasiküttest. Läbirääkimised seitsme kilomeetri pikkuse maagaasitorustiku rajamiseks on käinud juba 1994. aastast.
Jõgeva-Põltsamaa gaasitrassi torustike projekteerimistööd lõppevad maikuus. Pärast projekteerimisetappi alustatavad ehitustööd jõuavad tõenäoliselt lõpule 2007. aastal. 30-kilomeetrise gaasitrassi rajamine maksab kokku 28 miljonit krooni. Eesti Gaas eeldab, et trass hakkab kulgema Viljandimaalt Kaansoost paralleelselt raudteega Türini ja sealt edasi Paidesse.
Teine tõenäoline trass kulgeb Vändrast Türile, kus on broneeritud vajalikud riigimaad.
Umbes 50 kilomeetri pikkuse gaasitorustiku maksumuseks kujuneb hinnanguliselt 100 miljonit krooni. Et selle ehitus Järvamaale pikemas perspektiivis ära tasuks, peab aastane tarbimine kasvama kuni 40 miljoni kuupmeetrini.
Võimaliku uue asukohana Paidet kaaluva Tallinna Piimatööstuse aastane vajadus oleks 10 miljonit kuupmeetrit.
Signe Kalberg
Uutes elurajoonides on enamasti gaasiküte
Kinnisvaraarendajad eelistavad kaug- või gaasikütet.
Aalotor Grupi arendatavasse Salu elamurajooni Luunjas tuleb gaasiküte.
Samuti tuleb AS YIT Ehituse Valgele tänavale rajatavatesse kortermajadesse oma gaasikatlamaja. Kinnisvaradirektori kt Rein Soosalu sõnul tuleb oma katlamajast saadava sooja hind keskküttest mõnevõrra odavam, kuid selle rajamine on arendajale kulukam.
Ka eramuomanikud valivad gaasikütte, teab Arco Investeringute AS-i juhatuse esimees Veiko Pedosk. “Peaaegu kogu Veskimöldre eramurajoon on gaasiküttel.”
Pedoski sõnul on ka juhul, kui gaasikraanid kinni keeratakse, lihtne küttesüsteemi puidule, õlile vms ümber ehitada.
Peagi valmivasse 25 korteriga elamusse Paides tuleb kaugküte. “Paide katlamaja kasutab hakkepuitu ja soojahind on vabariigis üks odavamaid,” põhjendab arendaja Kulno Klein. EPL
