Sügisest jõustuv maagaasi hinna tõus avaldab mõju gaasi nii otseselt kui ka kaudselt keskküttena tarbivatele majapidamistele.

Venemaalt meieni jõudva gaasi hinna on Gazprom sidunud kavala valemi abil maailma kütteõli- ja naftahinnaga, viimati mainitute hinnaralli ei näi aga lõppevat.

Aasta lõpuks jõuab gaasi hind 500 dollarini (ligi 5000 kroonini) tuhande kuupmeetri kohta, vahendas Vene ajaleht Vedomosti neljapäeval Gazpromi tulevikuprognoose. Võrreldes juuni hinnatasemega oleks see aga tervelt 22 protsenti kõrgem. Kui aga naftabarreli hind jõuaks 250 dollarini, siis oleks tuhande kuupmeetri gaasi hind juba 1000 dollarit ehk ühe kuupmeetri gaasi hind oleks üks dollar (umbes 10 krooni), kirjutas Vedomosti. Reedel oli naftabarreli hind 144–145 dollarit.

Eestini jõuab hinnatõus viivitusega, sest Eesti Gaasile kehtestatud hinnavalemis on arvutatud kuue kuu keskmine hind.

Eesti Gaasi juhatuse esimees Tiit Kullerkupp ütles, et gaas ei kaota elektriga võrreldes lähiajal konkurentsivõimet. “Elektrit toodetakse põlevkivist, mille hinda mõjutavad jällegi keskkonnamaksud,” lausus Kullerkupp. Siiski võivad energiasektori CO2 heitmed väheneda 2020. aastaks praegusega võrreldes hinnanguliselt kuni kaks korda.

Põlevkivil suur osa

Eesti Energia andmetel moodustab põlevkivist toodetud elekter praegu Eestis tarbitavast vähemalt 95 protsenti ning suurematest jaamadest kasutab gaasi vaid Iru. Samal ajal kütab Iru jaam paljusid Tallinna ja Maardu kodusid.

Riigikogu liikmest Eesti Põlevkivi endise juhi Lembit Kaljuvee hinnangul võiks murdepunkt kahe kütteliigi võrdluses tulla lähiaastatel. “Kuna põlevkivi on meil siinsamas olemas, siis võib põlevkivikütte hind kujuneda soodsamaks,” ütles Kaljuvee.

Viimati tõstis Eesti Energia kodumaise elektri hinda viis protsenti selle aasta alguses, enne seda aga aastal 2002. Euroopa riikide võrdluses jääb Eesti elektrihind üheks madalamaks, järgmist hinnatõusu ettevõtte teatel praegu ette näha ei ole.

Kullerkupu sõnul juhib hinnatõus inimeste tähelepanu kütuse ja sooja vee kokkuhoiule.

“Nelja aasta taguse analüüsi põhjal oli Eesti ja Soome elamuehituses soojakadude hälve neljakordne,” toob Kullerkupp näite. Nüüdseks võib see olla langenud tema sõnul 2–2,5 korda, ent elamuühistutel on tööd majade soojustamisel veel küllaga. “On ju näha, kuidas soojatrassidel talvel muru kasvab.”

Koduomanikke ühendav Eesti omanike keskliit (EOKL) kutsub üles gaasihinna tõusu vaidlustama, juhtimaks tähelepanu universaalteenuste (gaasi, jäätmeveo, kütte, elektri) hinna järsule tõusule ning Gazpromi tegevusele Eesti gaasiturul nii gaasitarnijana kui ka Eesti Gaasi suuromanikuna.

Keskliidu peasekretäri Taavi Madiberki sõnul koostab liit koostöös spetsialistidega gaasihinna tõusu tüüpkaebuse, millega on lähiajal võimalik tutvuda EOKL-i kodulehel ning milles andmete muutmine ja seejärel kaebuse esitamine ei käi üle jõu ka juriidilist haridust mitteomavatele inimestele.

Odavat elektrit tootva oma tuumajaama perspektiive hinnates on selle kulu spetsialistide arvates ühe ühiku kohta alternatiividega võrreldes kõige odavam. Kindlad otsused jaam ehitada on aga kaugel ning koostamisel olev energeetika arengukava näeb tuumaenergiaalaste seaduste vastuvõtmise tähtajana ette aastat 2012. 

Tootja saeb oksa, millel istub

•• Naftaliit OPEC ja Venemaa gaasimonopol saevad kütusehinna kiire tõstmisega kaudselt oksa, millel ise istuvad, soodustades alternatiivsete lahenduste otsimist kogu maailmas. “Suured institutsioonid ainult kiirendavad seda protsessi,” ütles Eesti Gaasi juhatuse esimees Tiit Kullerkupp.

•• “40–50 dollari tasemele naftabarreli hind enam ei kuku,” oli Kullerkupp kindel. Eesti Gaasi juht viitas Hiina ja India kasvavale nõudlusele, mida soodustavad ka oma tootmise sinna kolivad ettevõtted.

•• Nagu naabermaad, sõltume aga vedela kütteõli ja heleda nafta maailmaturu hindadest. “Must kuld saab alguse Aasiast ja tundub, et täna on naftašeikidel veel julgust hinda tõsta,” ütles Kullerkupp.